Külli Kalamees-Pani
eesti loodusõpetaja
Külli Kalamees-Pani (sündinud 31. oktoobril 1960 Tartus) on eesti loodusõpetaja.
Artiklid
muuda- Kindlasti ei tohi lähtuda ekslikust arvamusest, et kui seen on ussitanud, siis on see ka inimestele söödav. Ei ole! Neid suudavad mürgistust saamata süüa ainult seeneussid.
- Külli Kalamees-Pani, "Söögiseened: mõnus pala meie menüüs", Eesti Loodus 8/2019
Intervjuud
muuda- Elu näitab, et väga tavalised linnud on, kellest mõnda kohe üldse selgeks ei saa. Üks neist on hallrästas. Ta on hästi sage lind meil aias, korjab ussikesi ja tigusid ja kädistab. Mingit laulu tal ei ole ja pesitseb surnuaedades, parkides. Ja inimesed ajavad kogu aeg segi teda pasknääriga, kuigi nad ei ole üldse sarnased. See lind on üks, mis ei taha meelde jääda.
- Kui seda lindu on juba paar korda vaadeldud ja kuuldud, kuidas ta laulab, kuulatud tema helisid ja siis ka kõrgust, et kas ta on kõrge või madal või. Peab kõrva harjutama, aga tegelikult isegi need, kes laulukooris ei käi, ikka kui tahtmine on, siis selgeks saab.
- Külli Kalamees-Pani, intervjuu: "Tartu loodusmuuseum korraldab taas igakevadise linnuviktoriini", ERR, 18.04.2021
- Tegelikult ei hakka seeneaeg nii hirmus vara peale, igal aastal on samamoodi, aga inimesed tahavad neid üha varem, see on üllatav, mis ajal hakatakse juba küsima.
- Külli Kalamees-Pani, intervjuu: Karin Koppel, "Bioloog: punaste kärbseseente ilmumine näitab peatset söögiseente kõrgaega", ERR, 02.09.2019
- Inimesed tunnevad seeni keskmiselt, ma ütleks, tegelikult tunnevad nad hästi neid söögiseeni, mida nemad just konkreetselt korjavad. Aga iga kord nad saavad uusi liike. Näiteks üks on see kitsemampel, mida igal aastal teatud hulk inimesi leiab, et see on nende jaoks uus seen ja nüüd me hakkame korjama.
- Külli Kalamees-Pani, intervjuu: Susann Kivi, "Mükoloogid: head seeneaega jätkub veel kaheks nädalaks", ERR/ETV "Aktuaalne kaamera", 10.09.2016
- Üks seen, mille kõik seeneretkelised selgeks said, oli lehter-kukeseen. Lehter-kukeseent on raske näha, sest ta meenutab lille. Eriti pealtvaates mustikate vahel kuskil ei pane tähele, vaatate nagu kõdu. Hakkate külje pealt vaatama, kollased varred paistavad. Kui ükskord näed, siis hakkadki nägema ja pärast näed igal pool neid lehter-kukeseeni ja ta on väga hea söögiseen.
- Hästi on hakatud tundma kitsemamplit, suhteliselt paremini kui enne. Enne jäid need kõik väga palju metsa, aga nüüd see nii ei ole enam. Päris paljud tunnevad kitsemamplit. Selles mõttes tasub tutvustada. Lehter-kukeseen samamoodi - peab nägemist harjutama lihtsalt.
- Külli Kalamees-Pani, intervjuu: Heleri All, "Seeneuputus tegi TÜ loodusmuuseumi näituse tegemise lihtsaks", ERR, 11.09.2020
Välislingid
muuda
Vikipeedias leidub artikkel