Külmakartlikkus

ProosaRedigeeri

  • [Thibault Elsale:] "Ma pole tundnud kedagi, kes koomas olnuks, ja parem ongi. Olen nagu kuulnud, et võib rääkida, nii ma siis räägingi. Aga mul pole vähimatki lootust, et sa mind kuuled. Võib-olla polegi see paha, see on nagu tasuta psühhoteraapiaseanss ja võin kindel olla, et keegi mu juttu edasi ei räägi. Enne aga teen akna lahti, sest kuigi ma olen üsna külmakartlik, on mul siin hirmus palav. Ma ei küsi sinult, aga sa võiksid siiski lubada."
Olen meeldivalt üllatatud. See on esimene kord, kui keegi minu mugavusest ei hooli. Harilikult pingutavad mu külastajad, et olla viisakad, kenad ja lausa solvavalt minu meele järele. (lk 44)


  • Soojus tabas mind õhkpadja jõuga; ema kardab kangesti külma ja hoiab kütet sees aastaringselt. Isa teeb pidevalt aknaid lahti ja hädaldab, et ema ajab meid pankrotti. Ta ütleb, et meie küttearved on suuremad kui mõne väikese Aafrika riigi SKT. (lk 10)