Kaksteist

PiibelRedigeeri

  • Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enese juurde ning andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle neid välja ajada ja parandada kõiki haigusi ja igasugu nõtrust.

ProosaRedigeeri

  • Õpetaja otsustas teha näo, nagu poleks midagi juhtunud. Ta jätkas usutlemist.
"Noh, Pipi, mis sa arvad, kui palju on kokku kaheksa ja neli?"
"Nii umbes kuuskümmend seitse," arvas Pipi.
"Hoopiski mitte," ütles koolipreili. "Kaheksa ja neli on kokku kaksteist."
"No kuule, eideke, nüüd läheb asi küll liiale," ütles Pipi. "Sa ise ütlesid alles äsja, et seitse ja viis teeb kokku kaksteist. Mingi kord peab isegi koolis olema. Pealegi, kui sa oled nii lapsikult vaimustatud nendest rumalustest, miks sa siis omaette kuhugi nurka maha ei istu ja ei arvuta ja meid rahule ei jäta, nii et me saaksime kula mängida?" (lk 36)


  • "Ta on nii hirmus korralik, et ema ütleb, et ta on sellest juba päris väsinud. Kõige hullemad on taadi arvates ilma kõrvata kohvitassid. Ta räägib ikka, et mina ja ema ja Friida muud ei teegi, kui taome kohvitassidel kõrvu küljest ära. Eile ta läks ja ostis kaks tosinat uut kohvitassi, ja kui ta nendega koju tuli, siis võttis haamri ja lõi neil kõigil kõrvad küljest ära. "Nii on teil vähem tööd," ütles ta, kui ta nad kööki tõi. Ema naeris nii, et sai pisted ..." jutustas Eva-Lotta ning võttis uue kukli.
    • Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Blomkvist". Tõlkinud Vladimir Beekman. Rmt: Astrid Lindgren, "Meisterdetektiiv Kalle Blomkvist". Sinisukk, 2009, lk 46, jutt käib Eva-Lotta isa, pagarmeister Lisanderi kohta


  • Maud Longi haigla ühes palatis oli kaksteist patsienti (eakad inimesed, naised). Vanemõde nimetas neid kuradi tosinaks, teadmata, et kuradi tosin on kolmteist; ta oli ainult seda väljendit kuulnud. Nii kaotavadki paljud vanad ütlemised oma tähenduse.
    • Muriel Spark, "Memento mori". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Rmt: Muriel Spark, "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 11