ProosaRedigeeri

  • Maud Longi haigla ühes palatis oli kaksteist patsienti (eakad inimesed, naised). Vanemõde nimetas neid kuradi tosinaks, teadmata, et kuradi tosin on kolmteist; ta oli ainult seda väljendit kuulnud. Nii kaotavadki paljud vanad ütlemised oma tähenduse. (lk 11)
    • Muriel Spark, "Memento mori", rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989


  • Korraga saab mulle kõik selgeks, nii selgeks, et ma ohkan kergendatult. Muidugi, just sellepärast ma siin käingi! Kuna palatis miski ei muutu. Elsa on kogu aeg siin, osavõtmatu ja liikumatu. Ta hingab kogu aeg samasuguses rütmis. Asjad, nii palju kui neid on, asuvad kogu aeg samades kohtades. Ainult tooli liigutatakse mõne sentimeetri või meetri võrra, aga muidu on palat nagu mull, milles aeg on peatunud. Mull, millesse mul on ajutine sissepääs.
Kui kauaks ma sellesse mulli jään?
Kui kauaks Elsa sellesse mulli jääb? (lk 66)