Keelekonflikt

ProosaRedigeeri

  • Tuleme tagasi kahte keelt kõneleva lapse juurde, kelle isiksus on alles kujunemisjärgus. Mainisin juba, et kaks keelt sümboliseerivad ühtlasi kahte kultuurisfääri. Nii pole selle noore probleemiks mitte ainult kahe keele kõnelemine, vaid ka kahest kultuurist osavõtmine. Ning väga sageli on need kaks kultuuri omavahelises konfliktis ja keel on see lahinguväli, millel kaks kultuuri ülekaalu pärast võitlevad. Keel on kultuuri sümbol. Küsimus pole mitte selles, millist keelt keegi kõneleb, vaid selles, millisesse ühiskonda ta kuulub. (lk 12)
  • Keele muutumine kontakti tagajärjel on normaalne nähtus, millel on oma seaduspärasused. Kontakt võib muutuda konfliktiks, kui tekib konflikt kõnelejate gruppide vahel. See oli vist von Clausewitz, kes ütles, et sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega; keelekonflikt on poliitiline võitlus, mida peetakse sümboolselt keele tasemel. Keelekonflikti ei saa lahendada ilma ühiskondlikku konflikti lahendamata. (lk 19)
    • Ilse Lehiste, "Keelekontakt — keelekonflikt. Aulaloeng 21. mail 1997", Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998

LuuleRedigeeri

eesti keel
nagu nuga
nagu mõõk
nagu kirves
nagu giljotiin
nagu žilett
nagu klaasikild
nagu metallist link talvel
kisub lõhki teised
lodevad keeled ja kehad
kargab kõrri
valesti käänajale
kargab kanda
koma ärajätjale
lõikab randmesse
võõraga nakatajale

  • Maarja Kangro, "Keelepuhtuse deklaratsioon", rmt: "Heureka", Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, lk 11