Luule

muuda

Kajakad teewad kaja.
Teerull teeb teed.
Hommikuwaikus kesklinnas
umbes selline ongi -
weel nad wäga ei sebi.
Aga warsti hakkawad
& mina ei jaxa

& tõtt-öelda ma ei näe mõtet
nendega wõidu joosta.

  • Liisi Ojamaa, "Kuldne linn", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 209


Proosa

muuda


  • Korduvalt olen kogenud, et minu mõtlemine ja väärtusskaala on tänapäeva euroinimese omast päris tugevasti erinev. Meil on väga sageli nii, et seda, mis on käes, me ei pane tähele ega oska hinnata. Tartu üks olulisi väärtusi on, et täiesti kesklinnas on selline looduslik oaas väljaspool linnakära. Olen poisipõlves näinud, kuidas garnisoni sõdurid üritasid pühapäeviti pärast lõunat muuta Toomet guljanije-paigaks, selsamal Baeri juurde viival teel oli isegi fotograaf statiiviga. Igatahes see euro­kriteerium, et oleks palju rahvast, on minu jaoks täiesti möödapanek. Usun, et mingil hetkel hakatakse pigem kurtma, et rahvast on liiga palju.