Proosa

muuda
  • Võidakse küsida, kuidas siis on parem küttida, kas üksi või mitmekesi.
Teeb peaaegu ühe välja.
Kui lähed üksi, siis põrutad üksi mööda, aga kui lähete kollektiiviga, siis põrutate kollektiivselt mööda.
  • Ostap Võšnja, "Jänes" kogumikust "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 36


  • Võib eeldada, et kui üksiku inimese bioloogilise eksistentsi jaoks piisab kindlate loomulike vajaduste rahuldamisest, siis ükskõik millise kollektiivi elu on ilma teatud kultuurita võimatu. Ühegi kollektiivi jaoks ei ole kultuur mitte fakultatiivne lisand minimaalsetele elutingimustele, vaid vältimatu eeldus, milleta tema eksistents oleks võimatu.
    • Juri Lotman. "Kultuur ja informatsioon". Tõlkinud Tanel Pern. Rmt: "Kultuuritüpoloogiast". Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2010, lk 26-30


  • Ta kuulis, et üks tema elu refräänidest valmistub ennast kordama: just siis, kui hakkad saavutama sügavat kontakti naiselikkusega, seab kollektiivne alateadvus end ukse taga valmis, varustatuna nurklihvija ja suure teemantteraga.


  • Oleks Ogarjov sundinud üheksakümnendatel, oleks temast kahtlemata saanud kurjategija - mitte pisivaras, mitte pätt, vaid just nimelt kurjategija. Ta oli kiire mõtlemisega, vihkas võimu selle mis tahes avaldumisvormis ning oli tige kogu maailma, kaasa arvatud iseenda peale. Ideaalne toitesegu mõttetu mässaja jaoks. Kuid nõukogude kool, ilmetu, piirkondlik, kolme madala korrusega, tuli tusameelse teismelisega silmapilkselt toime kõige lihtsama eliksiiri abil - kõrged moraaliprintsiibid pluss rõõmutu rutiin. Õpilastele taoti pähe nii palju õigeid ja häid asju, et isegi kõige nürimeelsemale indiviidile jõudis lõpuks kohale, et kõige tähtsam, sõbrad, on olla hingelt noor, saa või ise hukka, kuid sõbral appi tõtta, kollektiiv on kõige alus ja emake-kodumaa kutsub. Noorest sekundaarsest inimtoormest pandi koolis vilunult kokku korralikke inimesi, tõesti korralikke, ainult seda tehti enamasti nii, kuidas juhtub ja konveiermeetodil.
    • Marina Stepnova, "Itaalia õppetunnid". Tõlkinud Veronika Einberg, 2015, lk 28



  • 90% koori- ja tantsujuhtidest ning orkestri dirigentidest teeb kollektiivi juhtimise kõrvalt mõnda muud tööd. See tuli välja Praxise värskest uuringust. Ei, see ei tähenda, et tööd ei ole või neil oleks hirm, et varsti neil tööd ei ole. Tõtt-öelda nad tunnevad, et nende vaeva ja tegemisi isegi hinnatakse nii osalejate, tööandja kui ka kohaliku omavalitsusegi poolt, aga selle eest lihtsalt ei maksta. Sest sa saad ju lilled ja kommikarbi.
  • Uuring näitab selgelt, et mida rohkem on inimesi ühe kollektiivi juures palgal, seda enam areneb ja kasvab kollektiiv. Väga loogiline. Ainult et oleksime tänulikud, kui meil oleks inimliku palga peal kasvõi dirigentki. Muidu ikka lilled ja kommikarp.