Margot Samel

Eesti-USA galerist ja kunstiajaloolane

Margot Samel (sündinud 5. juulil 1988) on Eesti-USA galerist.

Intervjuud

muuda
  • [Kunstigaleriidest:] Enam ei ole oluline see, keda sa tunned, vaid pigem see, mis platvormil oma kunsti näitad. Internetis on kõik ühel tasandil ja võrdsed. See on kindlasti võimaldanud väikestel galeriidel kasvada.
  • Õige galeriipinna leidmine oli kõige olulisem osa. Ma arvasin, et see võtab oluliselt kauem aega. See pind, mille ma nüüd leidsin, vabanes päev enne kui ma selle avastasin. Ma lihtsalt kõndisin sellest mööda, võtsin omanikega ühendust ja jõudsime juba kahe päevaga kokkuleppele.
Ma eeldasin, et selleks kulub paar aastat enne kui leian õige pinna. See on kõik toimunud võib-olla kiireminigi kui ma oleks tahtnud. Aga kogu protsess ise on võtnud aega nii 12 aastat.
  • Vist tõesti pole teist linna maailmas, kus oleks nii palju galeriisid, aga vist pole ka muud kohta maailmas, kus oleks nii palju huvi ja nii palju kogujaid. See oli veidi hirmuäratav mõte, et avada galerii New Yorgis, aga mul oli ka tunne, et pole midagi kaotada: kui ma püüan ja läheb hästi, siis on tore, kui aga ei lähe hästi, siis lähen tagasi tööle.
  • Mul pole suurt tahtmist presenteerida kunstnikke, kel juba on suur näitusekogemus USA-s. Minu roll on tutvustamine. Vastates küsimusele, kas see on kommertsgalerii, siis kindlasti. Mu eesmärk on töid müüa, aga see ei ole mu esmaeesmärk, see on oluline osa tööst. Ma ei vali kunstnikke sellepärast, et nende tööd müüksid, pigem algab huvi muust ja siis tuleb müügipool.
  • Galeriide juures on mulle veidi närvidele käinud selline teatud eksklusiivsus, ükskõik, mis galerii kodulehele lähed, kõikjal on kirjas, et kunstnikud ei tohi saata oma portfooliot või infot enda kohta, et galerii ei võta seda vastu. Aga eriti nüüd, kui vaatad, kui palju on kunstimaastik muutunud pärast pandeemiat ja Black Lives Matter protestiliikumist, ja seda, kuidas kunstimaailm püüab olla kaasavam, on ikkagi paigas teatud traditsioonid, et kunstnik ei tohi võtta galeriiga ühendust.
Ma arvan, et on väga oluline, et infot liigub uute kunstnike kohta sõprade, sõpruskondade ja kogukondade kaudu, aga kui tahad tõesti olla kaasav, pead ka kuulama kunstnikke, kes võib-olla võtab sinuga ühendust kuskilt Eestist või mujalt maailmast, kes ei ole sul otseselt vaateväljas.