Moldova

Moldova (vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on väike rumeeniakeelne õigeusklik merepiirita riik Ida-Euroopas, mis on tuntud kui üks Euroopa vaesemaid riike. Moldova territooriumil paikneb end iseseisvaks kuulutanud, kuid rahvusvaheliselt tunnustamata Transnistria.

Proosa

• Moldova on nelja miljoni elanikuga väike riik, kellel puudub maad tutvustav tugev kuvand. Sama suure rahvaarvuga Gruusias arvatakse elavat tihti kümme miljonit. Olen alatasa silmitsi faktiga, et Moldovale vähemasti Euroopas üle kahe miljoni suurt ei pakuta. Võib julgelt väita, et rahvusvahelisel areenil on Moldova peaaegu olematu riik, kui just Transnistriat ei puudutata. Ent Transnistria on sellele väikesele Rumeenia ja Ukrainaga külgnevale põllumajandusriigile pigemini miinus kui pluss. (lk 42)
• Sõnades on Moldova eeskujulikult euroopalik maa, tegelikkuses Euroopa vaeseim riik. Mahajäämus Albaaniast on küll imepisike, kuid Balkani riik on liikumas jõukuse suunas, Moldova aga tammub ikka veel paigal. (lk 42)
• Võib öelda, et Moldova on Euroopa Achilleuse kand. Sama võib ütelda Türgi ja ka Venemaa kohta. Viimased on aga suurriigid. Maailm on nende hädadesse suhtunud ülima tähelepanuga. Venemaa puhul lausa erilise empaatiaga, aga Moldovat võib ähvardada lihtsalt surnuksvaikimine. (lk 43)
• Samas on Moldova järjeleaitamine meie moraalne kohus. Meiegi ei saa oma kiiret arengut kanda vaid enese töökuse arvele. Meid aitas nii Skandinaavia riikide majanduslik kui ka poliitiline toetus. (lk 44)
• Tuleb tunnistada, et isegi endised Saksa DV kodanikud ei ole täiesti rahul Saksamaa taasühinemisega. Loendamatud miljardid eurod majandusabi ja silmapilkne pääs Euroopa Liitu ei ole suutnud kustutada tunnet, et võimas naaber neelas nende riigi lihtsalt alla. Ja Moldoval ning Rumeenial on tänaseks veel märksa vähem ühist kui kahel Saksamaal Berliini müüri langemise aegu 1989. aastal. (lk 45)
• Mida Moldovale veel soovitada? Tegelikult sama, mida tahaksin soovitada ka Eesti poliitikutele, eriti aga ministritele. Liidu asjadega tuleb tegeleda pidevalt ja laial rindel. Pidevalt tuleb end ja oma vaateid tutvustada võimalikult suurele ringile. Kasutada tuleb kõiki vahendeid. (lk 47–48)
  • Marianne Mikko, "Surnuksvaikimise ohus riik", rmt: "Suured silmad ja teisi tekste", 2007, lk 42–48; esmailmunud: Diplomaatia, nr. 39, detsember 2006

• Moldova veiniga puutusin kokku 1993. aasta suvel Lõuna-Aafrikast naasnud, märkasin ma Tallinnas Westmanni kaupluses midagi põnevat Tol suvel müüdi meie pealinnas millegipärast Moldova 1967. aasta Cabernet'd. Väärtusliku veini sai soetada 65 Eesti krooni eest. Teades, millest see neste jutustab, ostsin terve kasti nimetatud veini. Siiani on mul üks pudel alles. (lk 50)
• Moldova veinitoodangu lõviosa on seotud Venemaaga. Kui märtsi lõpus kuulutas Kreml selle väikeriigi veini mürgiks, siis halvatud pole mitte üksnes veinitööstus. Inimesi tuleb lahti lasta ka pudeleid tootvatest klaasitehastest ja etikette trükkivatest trükikodadest. Venelased ei varjagi, et tahavad moldaavlasi nii karistada. (lk 50)
  • Marianne Mikko, "Veinist", Diplomaatia, nr. 39, detsember 2006, lk 49–50; esmailmunud: Anne 8/2006