Põsemusi
Proosa
muuda- Kas ta vajab mind? küsis ta endalt. Võimalik. Kuid seda ei võinud Alvar kindlalt teada. Tüdruk oli andnud talle põsemusi, aga seda võis võtta kui võluvat žesti, mõtles ta, mitte märki armastusest või kiindumusest. Noortel oli kombeks anda igasuguse häbitundeta latsuvaid musisid kuhu juhtus. (lk 129)
- Karin Fossum, "Murdekoht", tlk Sigrid Tooming, 2008
- Ema tundis armuasjade pärast alati häbi. Nad ei kallistanud ega hellitanud teineteist. Minu nähes andis isa emale kiire pealiigutusega, otsekui kohustusest, põse peale musi. Tihtipeale ütles ta emale midagi täiesti tavalist, kuid talle otse silma vaadates, ema langetas silmad ja hoidis naeru tagasi. Vanemaks saades sain aru, et isa rääkis seksuaalset mõistujuttu. Isa ümises tihti: "Armastus on see..," ema võttis suuremal söömaajal vapustavalt üles armulaualaulu "Siin on mu ihu, armastage seda". (lk 23)
- Annie Ernaux, "Koht", tlk Malle Talvet, 2023