Proosa

muuda
  • Kunstiteoste retseptsioon toimub erinevate aktsentidega, mille hulgast kerkivad esile kaks polaarset. Üks neist aktsentidest rajaneb kunstiteose kultusväärtusel, teine tema eksponeerimisväärtusel.
    • Walter Benjamin, "Kunstiteos oma tehnilise reprodutseeritavuse ajastul" (1935/1939), tlk Mati Sirkel, rmt: Walter Benjamin, "Valik esseid", Loomingu Raamatukogu 26-29 2010, lk 122


  • Huvitav on tõdeda, et EIA [Eesti Inimarengu Aruanne] retseptsioon poliitikute ja kommentaatorite seas toimib omamoodi sotsiaalse indikaatorina: kohati ootamatud ja valulikud reaktsioonid EIAs tõstatatud probleemidele toovad esile reageerijates juurdunud enesestmõistetavused ja ideoloogilised eeldused. Ehkki EIA diskursus on põhiosas deskriptiivne ning säilitab ka hinnangutes enamasti leebelt kriitilise tonaalsuse, on ainuüksi teatud valukohtadele osundamine sundinud status quo pooldajaid käituma põhimõttel "parim kaitse on rünnak".


  • Näiteks seletas kord üks juhuslikult kohatud prantsuse professor heatahtlikult, et Baudelaire'i retseptsiooni uurimine on iseenesest lihtne: mis muud, kui võtate ette kõik artiklid, mis seal teie maal Baudelaire'i kohta avaldatud on, ja vaatate, mida keegi kirjutab, seda siis üldistate ja liigitate ja periodiseerite, esiti kirjutised Baudelaire'i eluajast, siis hilisemad... Nagu see ikka käib. Tsitaat pole lõpuni täpne, aga alguse osas küll, ja üldine soovitus umbes nõnda mõeldud. Nii see kahtlemata käibki - seal, kus leidub kirjutisi külluses, kõigepealt hästi palju Baudelaire'i eluajast ja siis veel rohkem hilisemaid. Meil ei leidu, aga tol hetkel ei osanud ma isegi välja mõelda, kuidas seda professorile öelda, sest aimasin, et loogiliselt järgneks küsimus, milleks üldse uurida Baudelaire'i tõlkimist ja tõlgendamist Eestis, kui mingit retseptsiooni justkui ei olegi. Mõnevõrra murelikult mõistsin, et esimese asjana tuleb välja mõelda, kus see retseptsioon siis on, kui ta inimeste ja mu enese kogemust mööda ilmselgelt on, aga ei ole seal, kust prantsuse professor seda otsiks. (lk 9)
    • Katre Talviste, "Laulmine iseendast on ju kena küll, aga muidu ma eriti ei soovitaks", rmt: "Laulmine iseendast ja teistest: Mõtteid tõlkivatest luuletajatest", 2013