Täisealiseks saamine

Proosa

muuda
  • Ma mäletan, kuidas oma 18. sünnipäeval tulin ma sünnipäevapeolt välja ja fotograafid lamasid selili sillutisel ja tegid mu seelikualusest pilte, mis siis järgmisel hommikul avaldati Inglise kõmulehtede esikaantel. Kui nad oleksid avaldanud need pildid 24 tundi varem, oleksid need olnud illegaalsed, kuid kuna ma olin värskelt 18 saanud, olid need seaduslikud. Minu meelest on see vaid üks näide sellest, kuidas minu täisealiseks saamist käsitles kõmuajakirjandus hoopis teisiti kui minu meeskolleegide oma.


  • "Nii et sa elasid kuus aastat koos oma vanaemaga, kes jõi õlut ja kuulas hommikust õhtuni Vennaskonda. Sa olid oma tunded Alexi vastu maha surunud ja ka uute sõpradega sul eriti sooje suhteid ei tekkinud. Sa olid eemal oma kodust, oma emast ja õest-vennast. Küllaltki hirmuäratav elu, kui aus olla," arvas Karl.
Ma raputasin pead. "Mu elu polnud karvavõrdki hirmuäratav. Ma olin rahul. Ma olin ju ometi ise endale sellise elu valinud ning võisin iga kell asjad pakkida ja koju tagasi põrutada. Aga ma ei teinud seda. Mitte et ma ei oleks selle peale kunagi mõelnud, aga ... Ma olin oma eluga vanaema juures rahul. Mul oli õnnelik lapsepõlv. Kõik kaheksateist aastat. Üks rahulikumaid lapsepõlvi, mida ma üldse ette oskan kujutada.
Aga mu õnnelik lapsepõlv sai otsa täpselt sellel päeval, kui ma sain kaheksateistkümneaastaseks. Usu või mitte, aga just nii see oli. öeldakse ju küll, et inimene saab täisealiseks just sellel sünnipäeval, kuid nähtavasti ma lootsin veel mõneks ajaks ema ja vanaema seelikusabasse tolknema jääda. Aga mul ei lastud. Just täpselt oma kaheksateistkümnendal sünnipäeval pidin ma mürtsuga täiskasvanuks saama. Ja kui sa veel teaksid, kui suur see mürts oli." (lk 20)