Vikitsitaadid

Tanel Tammet

eesti arvutiteadlane

Tanel Tammet (sündinud 16. mail 1965) on eesti arvutiteadlane ja poliitik.

Tanel Tammet, 2008.

Intervjuud

muuda
  • Selle kohta on konkreetne näide, paar aastat tagasi Hollandis, kus tehisintellektiga analüüsiti võimalikke toetuspettusi. See tehisintellekt hakkas arvama, et toetuspettusi on väga palju ja selle tulemusel hästi paljudelt inimestelt nõuti raha tagasi trahvidega. Paljud inimesed sattusid depressiooni, kaotasid töö, hulk enesetappe oli selle kõige peale. Valitsus kukkus. See on juba sellise hästi lihtsakoelise tehisintellekti ettevaatamatu rakendamise tulemus.
  • See nõuab arendusi laiemalt ühiskonnas kui lihtsalt see, et neli suurt ettevõtet teevad ja meie vaatame hämmastunult pealt ja laiutame käsi.
  • Meil on tegelikult oluline, et selliste elutähtsate teemade puhul väga kergekäeliselt asju üle ei automatiseerita. Euroopa Liidus on väga olulised sisemised võitlused sellel teemal, kas ja kuidas püüda seda reguleerida. Ma arvan, et mõistliku regulatsiooni toetamine oleks poliitiliselt kasulik. Me võiksime perspektiivis mõelda, et see ei ole ükskõik, mis meil toimub. See hakkab meie elu mõjutama, võib olla mitte kohe praegu, aga nähtavas tulevikus küll.


  • Arvan, et 1920ndate inimesi üllataks pigem see, et see kõik on nii kaua aega võtnud. Tollal tõusis tehnooptimism väga kiiresti, mis tihtipeale oli ülepingutatud – loodeti, et areng juhtub väga ruttu. Unistati robotitest, Marsi lendudest, lendavatest autodest. Kui vaadata tolleaegseid pilte ja jutte ajakirjadest ning meenutada, kust pärineb sõna "robot" – Karel Čapeki loomingust, siis on selge, et optimismi oli kõvasti.
Seega poleks toonased inimesed praegusest olukorrast üllatunud. Pigem oleksid nad arvanud, et 2001. aastaks peaks olema vähemalt "2001: Kosmoseodüsseia". Oleme jõudnud sellest ajaliselt väga kaugele.
  • Teadupärast on ChatGPT, Hiina Deep Seeki, Meta Llama ning paljude teiste suurte keelemudelite ehitamisel üks kriitiline osa see, et pead neile andma suurel hulgal teksti, mida mudelid loevad ja mille põhjal õpivad. Nad õpivad seda, mis seal tekstis on. Seda, mida tekstis ei ole, nad ei õpi, seal hakkavad nad puuduvaid seoseid ise oletama: vahel läheb pihta, vahel mitte.
Kui küsime nendelt mudelitelt midagi eesti keeles, siis see üldiselt töötab – ChatGTP räägib eesti keeles suhteliselt okeilt, kuid teeb vigu. Samuti teab see Eesti asjadest palju vähem kui näiteks Ameerika, Suurbritannia või Saksamaa omadest ehk info on puudulik. Keeleoskused on samuti natuke puudulikud. Ilmselt see nii ka jääb ning see on suur probleem üle maailma: väiksemate keelte puhul on keeruline tagada, et keelemudelid neid hästi õpiksid, sest teksti on lihtsalt vähem.
  • Kui tahame, et keelemudelid suudaksid eesti keelega paremini hakkama saada – olgu see siis Meta mudel või mõni muu, pole muud viisi, kui treenida neid eestikeelsete tekstide põhjal. Ilmselgelt on seniseid mudeleid juba mingil määral eesti keele peal treenitud. Näiteks eestikeelne Vikipeedia on päris suur materjal ning kohe abiks. Samas jääb puudu modernsest, korralikust keelest. Need keelehulgad on väga suured, mida korrektseks treenimiseks vaja on.
  • Paratamatult peame keelematerjale mudelitele andma, sest muidu räägivad nad kehva eesti keelt. Kui nad räägivad kehva eesti keelt ning teavad kehvasti eesti asju, hakkavad inimesed nendega suhtlema inglise keeles. Kui me neile materjali ei anna, lõikame endale seetõttu sõrme.
  • Tegelikult on meil vaja luua võimalikult suur korpus, millele paneme litsentsi, mis lubab kasutada seda keelemudelite treenimiseks. See oleks meie huvides, et seda saaksid teha tehisintellekti-arendajad. Spetsiaalses litsentsis oleks näiteks kirjas, et korpuse tekste ei tohi niisama kopeerida ning mudel ei tohi öelda, et tema kirjutas selle. Saame vajadusel lisada selliseid mõistuspäraseid tingimusi.
  • Häda ei ole mitte see, et jääme rongist maha, mida ei juhtu, vaid me ei täida oma põhiseaduslikku ülesannet säilitada eesti keelt ja kultuuri. Kui meil pole piisavalt hästi eesti keelt rääkivat tehisintellekti, mis tunneb hästi Eesti asju ja kultuuri, hakkame temaga rääkima inglise keeles. See tähendab, et lülitume tasapisi ümber teise kultuuri niipea, kui hakkame tehisintellektiga suhestuma.
  • See on tegelikult eksistentsiaalne küsimus nii eesti kui ka kõigi väikeste kultuuride jaoks – kas olla või mitte olla? Olen üsna veendunud, et rõhuv enamus Eesti inimesi leiab, et meie kultuuril on oluline väärtus. See pole küsimus. Eesti põhiseadusesse on meie keele ja kultuuri säilitamise kohustus kirja pandud põhjusega. Väga väike osa inimestest arvab, et eesti kultuuri võiks nurka visata.
  • Kui mõtleme meediaväljaannete tekstide rahalisele väärtusele, siis enamasti on need juba natukene vananenud tekstid. Me ei räägi siin tuhandeaastastest eepostest, mille puhul on kontekst teine. Ilmselgelt ei saa keegi poole aasta või aasta vanuse teksti eest raha. Seega on see rahateema sulepeast välja imetud – keegi ei kavatse ilmselt nende tekstide eest maksta.
Üldise arusaamana teevad keelemudelite treenijad enda arvates ühiskonnale heateo, kui treenivad mudeleid eri keelte peal. Nad teevad seda meeleldi, sest nad oletavad, et see võib parandada üldist pilti ning see on huvitav eksperimenteerimiseks. Pigem vaadatakse, et see on nende huvides, kelle tekstide peal neid mudeleid treenitakse. See on täitsa loogiline.
  • Üks asi on see, kas teeme midagi, mis on vägevam kui mujal maailmas – elementaarselt on vastus jah. Teaduses püütakse alati teha midagi, mida keegi teine teinud ei ole. Selleks on paratamatult vaja minna kuskile nišši ning võtta keeruline kitsas probleem, millega pole inimesed jõudnud massiliselt tegeleda. Sellistel asjadel on tavaliselt iva sees, sest kitsas probleem võib laieneda või haakuda mõne teisega. Nendega läheme muidugi edasi. Eestis töötavad teadusrühmad parandavad pidevalt midagi, mida keegi teine pole veel nii hästi suutnud teha.
Teine küsimus on, kas suudame teha maailmatasemel laiatarbekaupa, mis oleks parem kui teised. Näiteks kas teeme parema Nokia telefoni kui Nokia omal ajal või parema laiatarbe ChatGPT, kui OpenAI seda tegi või Google'ist parema otsingumootori. Vastus on ilmselt mitte. Need on väga suured ja keerulised korporatiivsed süsteemid, kes neid ehitavad, et laiatarbesse minna. On muidugi mõned juhtumid, kus Eestis on laiatarbeasju ehitatud, näiteks kunagine Skype, mida sellisena enam ammu ei eksisteeri. Eestis on ka Wise ja Bolt ning need on võimsad.
  • Kui keelematerjal on kergesti kättesaadav, võib see innustada inimesi sellega mudeleid treenima, et vaadata, kuidas mudelid sellise suurusega materjaliga hakkama saavad. Kui aga ligipääs on keeruline, võivad nad teha midagi muud, mis tundub kergem ja huvitavam. Seetõttu on see ka Eesti-siseselt tähtis.
  • Eestis tegutseb terve hulk tipptasemel tehisintellekti ja arvutiteadusega tegelevaid gruppe, kes ehitavad asju, mida pole varem ehitatud. Nišid on olulised. Suured tehnoloogilised läbimurded tekivad sageli just nende väiksematele niššidele. Need käivad alt üles, nagu maja ehitamine.
  • Kindlasti ei oma Hiina maailma võimsaimat arvutit ega ole ka kõige juhtivam riik, kuid nad on sellele üsna lähedal. Kui vaadata arengut riikide kaupa, mis ei pruugi olla alati kõige mõttekam, sest suured tehnoloogiaettevõtted on ise juba multinatsionaalsed, on Ameerika Ühendriikide võimekus tehisintellekti ja laiemalt tehnoloogia arendamisel siiski kõige suurem. Nad on teistest ees.
Hiina on ilmselgelt kohe number kaks nende järel ning selle tehnoloogiline areng on viimastel aastakümnetel olnud väga muljetavaldav.
  • Kui meenutada, siis ammu aega tagasi peeti Hiinat odavate ja kehvade masstoodetud kaupade riigiks, mida on see natukene ka praegu. Samas on nad oma tehnoloogilist ja teaduslikku potentsiaali pidevalt kasvatanud.
Kui vaadata näiteks tehisintellektile pühendatud konverentse või teadusajakirjade artikleid, on näha, et väga suur protsent neist on hiinlaste kirjutatud. Osad Hiina teadlased töötavad Ameerika uurimisrühmades, kuid suur osa tegutseb Hiinas. See ei tähenda, et indialased või eestlased ei mängiks rolli, aga Hiinat on tõesti väga palju. Nad ei ole lihtsalt kopeerijad, vaid leiutavad uusi asju.
  • Üks oluline tegur on Hiina elanikkonna kiire vananemine. Pikka aega kehtinud ühe lapse poliitika tekitas demograafilise laviini. Hiina rahvaarv mitte ainult ei kahane veel aastakümneid, vaid elanikkond ka vananeb kiiremini. Tulevikus sarnaneb Hiina Jaapanile – kuigi see ei ole nii väike. Nad näevad seetõttu selgelt, et nad vajavad tehnoloogilist võimekust väga ruttu. Nad ei saa enam loota vähemakstud massile, kes vajalikke asju teevad. India on natukene teistsuguses olukorras – seal elanikkond kasvab.
  • Pean siiski üsna ebatõenäoliseks, et maailmas palju uusi Elon Muske juurde tuleb. Ta on meie ühiskonnas ikka päris ebanormaalne juhtum.
  • Enne kui tehisintellekt muutus suureks ja praktiliseks ning oli pigem nišivaldkond, keskendusid piirangud eelkõige sellele, et oleks raskem ehitada sõjalise otstarbega arvutitele. Sõjalisi arvuteid on väga erinevat sorti – näiteks tuumapommide arendamisel on vaja simuleerida plahvatuste mõju. Mida rohkem on arvuteid, seda paremini saab neid simulatsioone läbi viia. See oli üks põhjustest.
  • Maailm on muutunud närviliseks – on pidev hirm Taiwani pärast, Hiina võib kujutada ohtu ka Jaapanile ning kui Hiina suurendaks Venemaa toetamist, muutub see ka Euroopa jaoks probleemiks jne. Teisisõnu on sõjaline pinge ja vastasseis selgelt kasvanud.
  • Mul on selle teema kohta üks kindel arvamus – automatiseerimistehnoloogia areng, isegi ilma tehisintellektita, kipub majandust pigem tsentraliseerima kui hajutama. See kehtib nii kõige väiksemate arvutite ja mikrokontrollerite kui ka tavapäraste tarkvaraprogrammide kohta, mida kasutavad näiteks Bolt ja Uber. Kõik need tehnoloogiad koondavad võimu ja ressursse pigem tsentraalselt, kui jaotavad neid laiali.
Hajutamine tähendab, et saad luua ise väikese idufirma – olgu see 10- või 100-liikmeline ettevõte. Tsentraliseerimine aga tähendab, et suured korporatsioonid võtavad majanduses üha suurema osa enda kätte.
Näiteks ei ole Amazon kaubandust täielikult üle võtnud – väikseid poode on endiselt alles, kuid see on hõivanud väga suure osa turust. Sama kehtib reklaamituru kohta, kus Google ja Meta on enda alla koondanud turust suure osa, kuid mitte tervikuna. Samamoodi on Eestis teinud seda Bolt taksonduses, surudes konkurentsi alla ning manipuleerides turuga. Mõnele võib tunduda see kasulik, kuid paljudele mitte. Igal juhul on sellel tsentraliseeriv mõju.
Kui tekivad suured, poolmonopoolse staatusega korporatsioonid, hakkavad need mõjutama ka majandust. Ajalugu on näidanud, et selline protsess on paratamatu. Praegu näeme seda väga selgelt – USA-s on suurkorporatsioonide juhid ja omanikud hakanud poliitikas rolli mängima. Elon Musk on selle protsessi üks silmapaistvamaid näiteid.
  • AI võimaldab kiiremat ja täpsemat automatiseerimist ning tarkvara loomist. Paljusid keelemudeleid kasutatakse juba praegu programmeerijate abistamiseks – näiteks kui arendaja peab kirjutama programmi osa, võib ta seda lühidalt inglise keeles kirjeldada ning keelemudel genereerib vajaliku koodi.
See suurendab programmeerijate efektiivsust ning võimaldab neil kiiremini rohkem ära teha. Lisaks suudavad tehisintellekt ja masinnägemise süsteemid üha enam iseseisvalt tegutseda. Näib, et oleme sisenemas perioodi, kus automatiseerimine kiireneb märkimisväärselt – vahepeal oli justkui platoo.
  • Tegelikult on majandus alati suunatud efektiivistamisele – vahele natuke rohkem, vahel vähem. Ka börsi areng on pigem sujuv, kuigi tajume seda vahel suurte hüpetena. Kui tuleb uus OpenAI või Deep Seeki keelemudel, võib see tunduda justkui komeet, mis on ootamatult maa peale kukkunud, kuid tegelikult see päris nii ei ole. Areng käib väiksemate sammudena, kuid jõuab avalikku teadvusesse suurte hüpetena. Selle taga käib loomulik sujuv areng.
  • Kui vaatame, mida keelemudelid üldse teavad, siis nende suurim probleem on see, et nad teavad tegelikust maailmast erakordselt vähe. Nad on õppinud ainult nende tekstide põhjal, mis parasjagu maailmas toimub, sellest ei ole keelemudelitel mingit ettekujutust. Isegi kui need teaksid, mis toimub, ei ole nad loodud selleks, et selle teadmisega midagi ette võtta.
  • Teine aspekt on see, et me ei tea tegelikult kuigi palju inimese, koera või hiire aju töö kohta. See on must kast – teame palju üksikuid detaile, kuid fundamentaalsed küsimused, kuidas näiteks mälu loomadel täpselt töötab, on endiselt vastuseta. Kõik olulisemad asjad, millest võiks eeldada, et ajuteadlased nende kohta midagi teavad, on tegelikult veel selgitamata. Ka teadlased ise ei usu, et nad suudavad seda lähima paarikümne aasta jooksul muuta.
Kuna me seda ei tea ning ei oska tehnoloogia arengut hästi prognoosida, võib juhtuda kõiksugu imelikke asju. Võib hinnata, mis tundub realistlikum ning mis vähem. Mulle ei tundu näiteks eriti realistlik, et tehisintellekt võtab lähitulevikus asjad üle. See, mida teame sellest, kuidas tehisintellekt töötab, on pigem lihtsakoelisem, kui sageli arvatakse.
  • Jah, kuid eksponentsiaalne kasv on alati näiline – mitte miski ei kasva lõputult eksponentsiaalselt. Alati on tegemist S-kujulise kasvukõveraga.
Alguses tõuseb kõver aeglaselt, siis läheb üles väga kiiresti ning tundub mõnda aega eksponentsiaalsena, mida see natuke aega ongi. Seejärel hakkavad ressursid, mis seda kiiret kasvu toetasid, kiiresti ammenduma. Kasv aeglustub, kuni see muutub peaaegu lamedaks. See on olnud nii kõigi tehnoloogiliste arengutega – toimub läbimurre, leitakse uus kasutus, areng kiireneb, kuid seejärel nišš ammendatakse. Tehnoloogia ei muutu kasutuks, aga toimib selles nišis. Edasiminekuks on vaja midagi uut.
  • Kuid eksistentsiaalset ohtu, et tehisintellekt inimkonna üle võtaks, ei teki?
See tundub täiesti võimaliku stsenaariumina ning mulle endale ka kõige tõenäolisemana, et kümne aasta perspektiivis ei juhtu ilmselt midagi väga drastilist. Enamasti on see areng aeglane.
Kui vaadata 30–40 aasta kaugusele, oleksin juba vähem kindel. Võime ka mõelda, mis juhtub tuhande aasta pärast, aga on ilmselge, et me ei suuda sellist tulevikku prognoosida, ent 100–200 aastaga võivad juhtuda väga ootamatud asjad. Ma ei välistaks kuidagi, et eksistentsiaalsed ohud on päris, kuid need ei realiseeru nii ruttu. Võib aga juhtuda, et autojuhid ja ajakirjanikud jäävad järjest enam tööst ilma ning kogu ühiskond hakkab drastiliselt muutuma. Võib-olla hakkame olema üha enam virtuaalreaalsuses, kui selle kvaliteet paraneb ning sinna on mõtet minna.
Sellised muutused on väga realistlikud ja hakkavadki juhtuma. Need on päris mured, kuid pole mõtet mõelda, et mul pole mõtet järgmisel aastal kooli minna, sest kogu töö võetakse ära ning mulle pannakse prillid ette. Nii kindlasti ei juhtu.
  • Vanemad inimesed kipuvad olema teadupärast konservatiivsemad. Neil on pikalt sisse harjutatud mugavustsoon ning sa ei ürita siis väga uusi asju õppida. Sa ei õpi internetti kasutama mitte seepärast, et see on raske, vaid see pole mugav. Kui autod tulid, ütlesid vanemad inimesed ilmselt samuti: "Mis ma selle autoga jamama hakkan, olen harjunud hobust rakendama."
  • Kas vanematel inimestel võiks olla praktilisi kasutusvõimalusi tehisintellektist? Kas see võiks aidata neid nende igapäevaste probleemide ja murede lahendamisel?
Muidugi võiks, kuid ma ei usu, et siin on fundamentaalset vahet vanemate, nooremate või keskealiste inimeste vahel. Inimesed on suhteliselt erinevad ja laias laastus sõltub kõik motivatsioonist ning õppimislaiskusest. Ma ei usu, et on mingi eriline koht, kus neid aidata tuleb.
  • Tegelikult ei ole mul nende asjade suhtes väga palju hirme, peamiselt seetõttu, et see areng ei ole ülikiire. Ajalooliselt on näha, et ühiskond ja kõikvõimalikud väikesed mehhanismid selle sees adapteeruvad sellega, mis toimub.
Kui mõelda hoopis teistele drastilistele sündmustele, näiteks Ukraina sõjale või kunagisele Eesti iseseisvumisele, siis inimesed kohanesid väga kiiresti. Võrreldes selliste sündmustega ei ole tehnoloogiline areng sugugi nii järsk. Seega ei ole põhjust suurt muret tunda, sest kohaneme ka nendega.
  • Näiteks süvavõltsingutega oleme juba adapteerunud. Pigem on tore, et neid asju saab teha ning nendel asjadel on positiivsed küljed olnud palju paremad. On mõnus, et saame teha eri pilte, kui see on mõni normaalne, mitte pornograafiline pilt. See on huvitav ja sellest pole midagi halba tulnud.
  • Mingis mõttes oli ajajärk, kus inimesed uskusid, et foto on absoluutne tõde, vaid lühike ja ebanormaalne periood ajaloos. Kui mõtleme ajas tagasi, siis üle 100 aasta tagasi fotosid veel laialdaselt ei tehtud. Kui keegi midagi joonistas, ei uskunud keegi, et see tegelikult juhtus. Mingis mõttes läheme normaalsuse juurde tagasi.
  • Strateegiliselt on see muidugi õige, et tavainimesel ei ole vaja Hiina tehnoloogia pärast üleliia muretseda, kuid vaadates geopoliitilisel tasemel, mida peaksid tegema riigiasutused, sõjaväelased ja ametnikud, seal on küll vaja tark olla ning mitte sõltuda Hiina tehnoloogiatest.
Põhjus on ilmselge – kui tekivad kriisiolukorrad, mis süvenevad, olgu need majanduslikud või sõjalised, siis niipea kui sõltume mõnest Hiina tehnoloogiast, on meil peas alati mõte, et nad võivad selle kinni keerata või kasutada meie vastu. Võib-olla ei tee nad seda kunagi, aga see oht hakkab sind mõjutama.
Lisaks võib juhtuda, et nad teevadki seda ning võivad öelda, et see läks rikki. Näiteks kui meie elektrivõrk ja alajaamad oleks üles ehitatud Hiina seadmetele ning Hiina otsustaks Venemaaga kokku leppida, et korraldada meie jaoks mõni "demonstratsioon" maine kahjustamiseks, võiksid nad anda Venemaa poolkuritegelikele gängidele ja riigiasutustele juhised, kuidas süsteeme häirida. Kui nad paneks meie juhtsüsteemid kinni, tekiks Eestis tohutu jama, kuid ametlikult võiks Hiina öelda: "Meie pole midagi teinud, siin läks midagi rikki ja keegi ei saa jälile."
Sellised stsenaariumid on suhteliselt realistlikud ning seepärast on parem vältida seda, et me ei peaks pidevalt muretsema selle pärast.
  • Kuna tegelen tehisaru arendamisega, kuid mitte otseselt keelemudelite õpetamisega, vaid natuke teistsuguste asjadega, on need kõik siiski keelemudelitega seotud. Katsetan, kuidas keelemudelid erinevate ülesannetega hakkama saavad ning kas need sobivad minu uurimistöö jaoks. Seega katsetan neid kogu aeg.
See ei tähenda, et teeksin seda iga päev kaheksast viieni, vaid teen seda episoodiliselt. Olen proovinud neid vahetevahel artikli kirjutamisel, kuid siiani olen näinud, et seda jama on rohkem, kui asi väärt on – stiil ei tule täpselt selline, nagu mulle meeldib. Muidugi, kui hakkasin rohkem katsetama ning juhendaksin mudelit täpsemalt, tuleks see ilmselt välja, aga peaksin selle nimel pingutama.
Kuna ma nagunii nendega kokku puutun, on minu uudishimu rahuldatud. Ma ei välista, et hakkan neid iga päev kasutama, kui nende kvaliteet tõuseb. Praegu on see piiripeal.
  • Ma ei oska tuua ühtegi olukorda, kus keelemudelist oleks mulle olnud praktilist abi. Seda pole kordagi juhtunud, aga see võib olla ka professionaalse kretinismi viga – kaldun neid rohkem katsetamise viisil vaatama ning ei ole seetõttu sobiv sihtmärk. Ilmselt jõuab sellele vaatamata kätte hetk, kus tunnen, et seda abi on tõesti vaja, aga ma pole seni võib-olla ise piisavalt püüdnud selles suunas.
  • Kuigi jagan pikaajalist muret, et ohud ühiskonnale ja maailmale on suured, ei juhtu need lühiajaliselt ning on prognoosimatud. Lähiajal on tehisintellekti positiivsed mõjud ilmselt palju-palju tugevamad. Mul on hea meel, et meie edasiminek on ülemaailmne ning Hiina värk on seda arengut edasi tõuganud. Nähtavas tulevikus paistavad need asjad olevat väga head.
  • Tegelikult on areng isegi aeglasem, kui tahetakse. Kaks aastat tagasi tundus, et keelemudelite arendajad saavad liikuda edasi veelgi kiiremini ja eksponentsiaalne kasv jätkub, kuid siis hakkas see ära vajuma. Oleksin isegi rõõmus olnud, kui tempo oleks jäänud kiiremaks.
Saan aru ka hirmust – me ei tea tegelikult, kui kiiresti asjad arenevad, parem on olla igaks juhuks ettevaatlik, see pole iseenesest rumal mõte. Paistab, et asi ei ole nii hull.


  • [Eksamite infosüsteemi avatud lähtekoodist:] Ma ei ütleks, et see kood nägi kuidagi halb välja või iseäralikult hea. Ta nägi välja täitsa harilik, täitsa okei kood, üsna mõistuspärane üldpildina. Kindlasti on mingeid asju, kus ta on võib-olla natuke keeruline, nagu ikka, inimesed kalduvad kergesti minema liiga keerulist teed, aga mitte lootusetult keeruline.
  • See on üsna harilik asjade käik, et sul on süsteem, mis koosneb hulgast inimestest, kes omavahel seal suhtlevad ja seal tekivad apsud. Keegi eeldab, et keegi teine teab või süveneb, aga tema jällegi ei tea või ei süvene ja loodab, et keegi teine seda teeb. Kokkuvõttes ma arvan, et asi, mida me peaksime tegelikult rohkem mõistma, on see, et ametkondades on vaja rohkem IT-kompetentsi, seda on seal natuke puudu.


  • Õpetajad vaatavad pealt ning on veidi hämmingus. Neil tekib probleem, sest võime ette kujutada olukorda, kus igal õpilasel on tark abimees, kes teeb tema eest kõik kodutööd ära. Kui telefon on ka kaasas, saab sealt lisainfot otsida ning justkui ei ole vaja ise ülesandeid lahendada. Elu tundub lihtne, aga õpilased jäävad nii rumalaks. Seepärast on küsimus, kuidas me õppetöö ümber korraldame, et tehisarust oleks kasu mitte kahju
  • Suured firmad, kes arendavad tehisintellekti, ei tegele massiliselt õpilaste järel luuramise ja nende mõjutamisega. See ei tasu end lihtsalt ära.
  • [Tehisarust õpilaste isikliku juhendajana:] Kui on mingid harjutused, kus midagi tuleb hästi välja ja midagi mitte, siis tehisaru saab aru, mis on õpilase tugevused ja nõrkused, ning annaks teada, milliste teemadega tuleks rohkem tööd teha. See oleks nagu personaalne abiõpetaja. Sinna tahame kindlasti jõuda, kuid ma ei usu, et see juhtub sel sügisel. Selleni on veel aega.
  • Arvan, et see on kõige kriitilisem koht, millega peaksime tegelema. Tuleb leida viis, kuidas TI-süsteeme paremini eesti keelt kasutama panna. Ma ei tea, mis on õige viis, aga seda tuleb uurida ning sellega tuleb tegeleda võimalikult kiiresti. Muidu hakkab see õpetamist segama.
  • Praegu on oht, et õpilased lasevad tehisintellektil enda töö ära teha. Peame mõtlema, kuidas ülesandeid õpilastele anda, arvestades, et neil on kodus tehisaru kasutamisvõimalus.


Tema kohta

muuda

Et noorurite vormiand on kasin,
Siis Tanel Tammet pakub oma teeneid:
"Sonette toodaks vormipuhtaid, peeneid,
Ükskõik, mis teemal siis, sonetimasin."

Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Tanel_Tammet&oldid=132248"