Hooletus

Proosa

• [Voldemort:] Ma olen olnud hooletu ning nii on mu kavad nurjanud õnn ja juhus, need parimate plaanide rikkujad.
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja surma vägised". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer, Tallinn: Varrak 2007, lk 11

• Kui ta oli kirjades kõik võimalused ära kasutanud, hakkas ta ründama nimesid ja aadresse ümbrikel, hävitades terveid maju ja tänavaid, pühkides hooletu randmeliigutusega maamunalt terveid metropole, nagu oleks ta jumal. Nõks-22 nõudis, et iga tsenseeritud kiri peab kandma tsenseerinud ohvitseri nime. Suuremat osa kirjadest ta ei lugenudki. Neile, mida ta üldse ei lugenud, kirjutas ta oma nime. Neile, mida ta luges, kirjutas ta "Washington Irving". Kui see muutus igavaks, kirjutas ta "Irving Washington".
  • Joseph Heller, "Nõks-22", tlk Tiina Randus, 2020, lk 10-11

• Oli siis korra jõudnud kätte jaanilaupäev, mida vanasti võrratult pühitseti Võrumaal. Siis, kui päike laskus alla ja metsatukad – kauged ja lähedadki – sulasid pehmesse sinasse, kui nende vahelt järvedelt tõusev udu mähkis nad õrna ööhalli, kui vaid põline Tõrvapalu kangekaelselt kisendas läbi öö, et tema on pime ja must, siis aga muutus taeva­laotus. Ta sai roosapehmeks, kuna lääs lõkendas veel kisendavalt. Tollest läänetaeva öö otsa kestvast helgist siis särasidki heledalt Rõuge kiriku torn ja esikülg ning Tõrvapalu kuus­kede ladvadki sätendasid, otsekui oleksid kuuskede teravad okkad rebinud ülelendavatelt vareseparvedelt verd, mis jäänud peente pärlitena ladvaharude külge sätendama. Aga mäe­ladvad, mis kui määratud püramiidid tõusevad kõigest kõrgemale, nendegi harjalagendikel või tiputukkadel mängles eha salapärane helk. Oli kui hooletu pintsliga tõmmat piki valget kasetüve suur punane värvilarakas, oli virutet sinna hoo ja vihaga, et kaselehtedele ja männiokstelegi len­nanud piisad.
  • Juhan Jaik, "Jaaniöö" kogust "Võrumaa jutud"

• Onu veidruste hulka kuulus reformimiskirg. Antud juhul üritas ta reformida — avalikke maju. Olukord bordellides ning prostituutide halb kohtlemine Ateenas ja Korful ajasid onu lausa marru. Kahjuks ei raevutsenud ta vaid sõnades, ta tegi seda ka kirjalikult, ajalehtedes ja ajakirjades. Halastamatult ründas ta avalike majade valdajaid ning arvas kindlasti, et teeb sellega head.

Ent tulemuseks oli välisministeeriumi kiri, millega ta paigutati palju halvemale kohale.

Ettevaatamatul kombel polnud onu eelnevalt uurinud, kellele kuulub kõige rohkem avalikke maju. Austriast sai ta nüüd teada, et enamiku peremeheks oli Kreeka välisminister. (lk 77-78)

• Hermynia Zur Mühlen, "Lõpp ja algus", tlk Viktor Sepp, 1981

Draama

• TIINA: Mina teen tule pliidi alla ja hakkan koogitainast tegema, aga sina tõmba niikaua põrand lapiga üle.

PEETER: Põr... Põrand?!

TIINA: Mäletad, kuidas see koht su kõnes kõlas? (Võtab taskust paberi.) Naistele meeldis see kangesti. (Loeb.) "On vana kodanlik eelarvamus, et mehele kõik tööd ei sobi. Iga töö on auasi. Miks ei võiks mees näiteks põrandat pesta, kui naine samal ajal tegeleb toiduvalmistamisega?" Meil ongi praegu täpselt niisugune silmapilk kätte jõudnud.

PEETER: Arvad?

TIINA: Muidugi, Peeter. Tule kööki, ma annan sulle pange ja lapi. (Ära kööki.)

PEETER: Neetud kõne! Oli mul vaja seda kokku vadrata! (lk 281)

• Mai Talvest, "Perekondlikud küsimused", rmt: Mai Talvest, "Näidendeid", 1969

Vanasõnad

• Hooletu mees hobuseta, laisk naine lammasteta.
• Hooletus ees, õnnetus taga.
• Hooletus ja õnnetus on seltsimehed.
• Hooletus on laisa ema.
• Hooletus orja ema, laisk ei pea leiba kinni, virgal kõht ja kott on täis.
• Hoolikas korjab, laisk pöörab päkad vastu taevast.
• Hoolsale maksetakse hinda, maidale malka.
• Hoolsam kodu, ausam ahju peal.
• Kel hool, sel koor.
• Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata.
• Tööd tühjas talus, hoolt hoonus elus.
• Võtad naise, saad mure, ostad hobuse, saad hoole.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929