Proosa

muuda
  • Appi tuli tema keelteoskus: koolis oli ta õppinud kolme-nelja teadusekeelt, elu- jä rännuteil aga mõningal määral kokku puutunud tubli poole tosina erineva rahvaliku keelemurdega. Ta oli sageli kahetsenud, et peab seda ülearust sõnapagasit kaasa vedama: teada tõe või õigluse mõiste hääldust ja kirjutusviisi kümnes-kaheteistkümnes keeles tundus talle kuidagi groteskne. Tarbetust risust sai ajaviide: ta koostas sõnaloendeid, grupeeris, võrdles alfabeete ja grammatikareegleid. Mitu päeva jändas ta loogilise keele projektiga: see keel pidi olema täpne nagu muusika noodistus ja suuteline väljendama kindla korra kohaselt kõikvõimalikke nähtusi.


 
Vikipeedias leidub artikkel