Oli õnneasi, et eesti kirjandusel on nii palju väljapaistvaid omadusi, kuid minust ei teinud tõlkijat esteetika. See oli poliitiline otsus tegutsema asuda. Oma esimesel külaskäigul Tallinna, Eesti pealinna, kogesin Eestit kui kohutavat vangilaagrit, kus nõukogude väed kandsid hoolt, et eestlased suu peaksid. Minu motivatsioon oli kõnelda maailmale rõhutud rahvast Raudse Eesriide taga. Sel puhul oli "maailm" Norra, minu kodumaa. Kaua aega oli tõlketöö seega vabadusvõitlus.