Proosa muuda

  • [Kolonel Cargill:] "Niisiis, mehed, ärge saage minust valesti aru. See on kõik muidugi vabatahtlik. Mina olen viimane kolonel maailmas, kes käsib teil sellele teeninduskorpuse etendusele minna ja end seal hästi tunda, aga ma tahan, et iga viimane kui mees, kes ei ole piisavalt haige, et haiglas olla, läheks otsemaid sinna teeninduskorpuse etendusele ja tunneks end seal hästi, ja see on käsk!" (lk 37)


  • Eeskirjade arvukusest hoolimata ei õhku budistlikest mungakloostritest midagi karmi ega dogmaatilis. Võib-olla on see tingitud alatisest päikesepaistest, valgetest õhurikastest kongidest ja munkade säravkollastest rüüdest. Ilmselt süvendab seda muljet veel asjaolu, et Tseilonil pole klooster buda usu mungale eluaegne vangla. Ta võib igal ajal mungarüü sarongi või ülikonna vastu vahetada ja perekonna asutada. Ilmalikust elust küllastunud, võib ta isegi kloostrisse tagasi pöörduda, ja kui ta pole tapnud inimest või elevanti, võetakse ta jällegi mungakoguduse liikmeks. Ka noor munk võib kloostrist lahkuda, kui teda piinab igatsus vanemate ja õdede-vendade järele. Selline vabatahtlikkus loob budistlikus kloostris harmoonilise atmosfääri. (lk 24)
    • Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973