Proosa

muuda
  • Mul oli õnn sündida, kasvada ja saada töökarastus töölisperekonnas suures töölisalevis. Üks varasemaid ja meeldesööbivamaid lapsemälestusi oli tehasevile. Mäletan, et taevaserv alles hahetas, kui isal olid juba tööriided seljas ja ema saatis ta ukseni. Vile üürgas bassihääli ja mulle tundus, et see on kuulda terves maailmas.
Ei olnud raadiot ja töölistel polnud ka kella, tehas ise kutsus nad tööle. Esimene, hoiatusvile oli hommikul pool kuus, teine kell kuus, mis tähendas töö algust, õhtul pool kuus anti jälle hoiatusvile ja kella kuuene vile kutsus tööle uue vahetuse. Meil Kamenskojes, tulevases töölislinnas Dneprodzeržinskis, elas tollal kakskümmend viis tuhat inimest, ja vilega olid seotud kogu ajaarvestus, kogu elukorraldus, harjumused, tavad, inimeste töö, ühesõnaga kogu elu käis tehasevile järgi. (lk 3)