Teravmeelsus

(Ümber suunatud leheküljelt Vaimukus)

ProosaRedigeeri

  • Vaatleja jääb pinnaliseks, kui teda juhivad pahasoovlikkus ja vihkamine, isegi kui teravmeelsus nendega seltsib; kui aga teravmeelsus sõbrutseb heatahtlikkuse ja armastusega, siis tungib ta läbi inimestest ja maailmast ning võib loota jõuda kõige kõrgemani. (lk 34)
  • Vaimukad mehed on kõige teravmeelsemad siis, kui neil õigus pole. (lk 44)
  • Ei ole kunst vaimukas olla, kui millegi ees respekti ei tunta. (lk 44)


  • Teravmeelsus ilma tundmuseta on veskikivi ilma viljata.
    • Jean Paul, "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. LR 36/2004, lk 21


  • Teravmeelne ütlus ei tõesta veel midagi.
    • Voltaire, "Le dîner du comte de Boulainvilliers" (1767)


  • Üksnes vaimukal kirjanikul on päris halvaga see ühine viga, et ta tavaliselt oma objekti ei valgusta, vaid selle valgusel ainult ennast näitab. Nii õpitakse ainult autorit tundma, ja muud midagi. Kui raske ka vahel poleks mõnd vaimukat lõiku maha kriipsutada, tuleb seda siiski teha, kui see vältimatult asjaga seotud ei ole. See ohver harjutab aegamööda teravmeelsust mõistusega kammitsema, et mõlemad asjast auga välja võiksid tulla.
  • Georg Lichtenberg, "Aforisme", tlk August Sang ja Kersti Merilaas, LR 28/1972, lk 14


  • Ma ei tea midagi põlastusväärsemat kui tühipaljas paradoks, mõttetu teravmeelitsemine. Kui oleks tõsi (nagu on öeldud), et hr Bernard Shaw elatub paradoksidest, siis peaks ta olema lihtsalt harilik miljonär, sest temasugune vaimukas mees suudab leiutada mõne eksitava argumendi iga kuue minuti järel. See on kerge nagu valetamine, see ongi valetamine. Tegelikult ahistab hr Shaw'd muidugi julmalt asjaolu, et ta ei suuda lausuda ühtki valet, kui ta seda tõeks ei pea.


  • "Sa mõjud tõepoolest kosutavalt, Wimsey," lausus Fentiman loiult. "Sa pole põrmugi vaimukas, aga sa räägid niisugusel ilmsel naljatoonil, mis meenutab vähem nõudlikule maitsele mõeldud varieteed."
"Esmaklassilise mõistuse enesekaitse endast võimekama vastu," ütles Wimsey.


  • [Miss Brodie:] "On vaimukas öelda, et sirge on lühim tee kahe punkti vahel või et ring on tasapinnaline, ühe joonega tõmmatud kujund, mille iga punkt asub ühekaugusel fikseeritud keskpunktist. Aga see on ainult vaimukas. Igaüks teab, mis on sirgjoon või ring."


  • Seda siis kujutasidki endast tänapäeva neljateistkümneaastased? Piisav annus teravmeelsust mõistmaks, et kõigel selles näruses maailmas on oma hind, ning samal ajal ka piisav doos naiivsust ja õrnust, et tahta jätkuvalt kahel täiskasvanul korraga käest kinni hoida, jäädes ise nende kahe vahele, täpselt nende vahele, mitte enam vaheldumisi ühe juurest teise juurde kepseldes, vaid hoides tugevalt mõlemat korraga, aheldades nad enda külge, et nad kõigest hoolimata koos püsiksid.
  • Anna Gavalda, "Lohutaja". Tõlkinud Stella Timmer. Pegasus 2011, lk 28