Täiuslik laul on minu jaoks kinnipüütud inspiratsioonihetk, mida on vaevu puututud. Kui hea idee mind tabab, on see, nagu oleks ma loopinud õhku posu värvilisi žonglööripalle ning teinud neist uduse (kuid kauni) foto. Kui ma selle foto ilma töötlemata ära ilmutan, on mul täiuslik pilt. Kui ma olen kindel, et saan parema foto (ainult natukene parema), kui ma žongleerin uuesti, enne kui pimedaks läheb ja valgus muutub, siis on kõik pekkis. See on see koht, kus maasistumine ja kunstitegemine käivad koos. Kulutada tund tunni järel, otsides vaevaga täiuslikku rida või noodijärjestust, on umbes sama viljakas kui uidata mööda maailma, otsides täiuslikku puud, mille all jõuda valgustuseni.
