Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2022/märts/11

Kord heitis päike koolmes vette —
ja jäi armeele marsil ette.
Maa sõdurite sammust nõtkus,
vees tuhat saabast päikest sõtkus.
Ning marssijate jõhker uljus
nii toorelt päikse mutta muljus.
Nad läksid silmapiiri taha
ja päike jäi kui haav neist maha.
Ent ruttu selgis koolme hägu,
taas naeris rõõmsalt päikse nägu.

• Dmõtro Pavlõtško, "Mõistujutt päikesest", tlk Harald Rajamets, rmt: "Pegasos ja peegel", 2004, lk 356