Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2024/juuni/11

Noor hommik läheb jooksujalu sinisele lahele,
kaldarohule langetab udude alussärgi,
istub kajakakivile ja heleda veega
    heledaid sääri mõseb.
Naerdes pühib ta põselt koidu punase märgi.
Rändrahnude ja lambaist pügatud
    kadakate vahele
öine torm on visanud
    vettinud adrupüksid.
Päev on pikk, küll taheneb...
Meri magab kui laps,
unemagusus
silmis ja suus,
lainevarvas vaid kergelt-kergelt
sängi paekivist sammast põtkuda müksib.
Karil hällilaul maheneb.
Kaugel saarel puhkab valge majakas.
Meri magab kui laps.
Ja taevas ta kohal,
noore hommiku heleda õla kohal
karjub kajakas,
    üksi, üksi...

• Harald Suislepp, "Hommik", rmt: "Kaksikute tähtkujus", 1978, lk 39