Samasugune lugu on inimese poolt kavandatud ükskõik missuguse ürituse sünniga. Mõte tuleb pähe ühele inimesele, kahele, kolmele, sellega hakkab tegelema vastav valitud komisjon; mõte hakkab teostuma ja teostudes riivama ning kaasa kiskuma teiste inimeste ja teiste asutuste kümneid huvisid; peatselt on kümnetest saanud sadakond, selles huvide sajakus aga nagu purgis, mis on täis ämblikke, tekivad oma vastuolud, lahkhelid, üksteise õgimine; ja isegi need, kes näiliselt pole riivatud ega kaasa kistud, lisavad sündivasse üritusse omalt poolt osakese sellega, et avaldavad tema kohta oma arvamust, sedastavad oma vaatenurgast nähtut, ja hakkavadki seega kasvatama tema eksistentsile ümber katet - r e p u t a t s io o n i. Sündinud üritusele kaasaegsete poolt loodud reputatsioon aga muutub, tema lahutamatuks varjuks, ja kui üritus on juba surnud, unustatud ning tolmukorra alla maetud, hakkab sajandite süles või ajaloo annaalides elama just seesama vari, see tema tinglik reputatsioon.