Anglikaanlus


ProosaRedigeeri

  • "Aga, Victoria, see on jube. Ja see pole mingi vastus. Kui sina oled patune, miks sa siis pattu ei tee?"
"Ma olen liiga uhke, Frank. Jumal lõi mind patuseks ja sinna ei saa ma parata. Aga ma ei pea järele andma, isegi mitte Temale, ja ei anna ka. Mina ei lase Tal ennast kamandada. Ehkki Ta mulle lõpu teeb, kummardan mina Teda. Aga ma ei tunnista end võidetuks, olgu Ta mind või ära neednud."
Nõnda imbus Franki hinge piisakese leige anglikaanluse ja ohtra kirglikmagusa katoliikluse kõrval ranget ja paindumatut kalvinismi. See tema isiklikke muresid ei leevendanud. (lk 148)