Ann Siiman
eesti keeletoimetaja ja õppejõud
Ann Siiman (kuni 2015 Ann Metslang; sündinud 19. septembril 1988 Tartus) on eesti filoloog, õppejõud ja keeletoimetaja.
Artiklid
muuda- Vikipeediat ei loeta lineaarselt nagu raamatut: kaanest kaaneni. Seega on väheusutav, et tavalised Vikipeedia lugejad alustaksid selle esilehest. Võib olla, et kõik Vikipeedia kasutajad pole esilehele jõudnudki. (lk 72)
- Vikitekstidest võib leida enamasti vanemat eesti kirjandust, mille autorite surmast on möödas vähemalt 70 aastat (vt autoriõiguse seadus). Ajalooõpetajad on märkinud, et nad on lugenud õpilastega Vikitekstidest esmaste allikate väljatrükke, näiteks kolme isamaa kõnet. Kirjandusõpetajatel on aga hea meel, et Vikitekstides on olemas osa koolis loetavate raamatute täistekstid (nt "Dorian Gray portree", "Kuritöö ja karistus", "Tõde ja õigus") ja nii on võimalik neid lugeda ka siis, kui teoseid enam raamatukogust kätte ei saa. (lk 74)
- Vikitsitaatidesse on koondatud tsitaadid näiteks teoste (sh filmide), inimeste (sh autorite) ja mõistete järgi. Nii võib Vikitsitaatidest leida "Harry Potteri", "Viimse reliikvia", Angela Merkeli või Viivi Luige tsitaadid. Tsitaate on ka mõistete kohta, näiteks juustu või koletist käsitlevad ütlused. Isikuartiklites võivad olla näiteks kirjaniku tsitaadid, mida ta on öelnud intervjuudes või kirjutanud oma teostes, aga ka teiste kirjutatud tsitaadid kirjaniku kohta. Kui teose tsitaat pärineb otsekõnest, siis on kirjas, kes selle ütles. Selline tsitaadikogu on praktiline mitmes mõttes. Õpilane saab aga teose põhjalikult läbi töötada, kui ise sellest sisukaid tsitaate välja nopib ja neid Vikitsitaatidesse kirja paneb. Ka saab parema ülevaate mõnest kirjandi-, uurimistöö- või projektiteemast, kui sellega seotud tsitaate otsida ja nendega Vikitsitaate täiendada. Selliseid uurimistöid-projekte ei pea tegema üksi, vaid just nooremaid õpilasi võiks julgustada koos Vikipeediasse kirjutama. (lk 75)
- Ann Siiman, "Vikipeedia koolitunnis 1: Kuidas kasutada Vikipeedia sõsarprojekte õppetöös", Oma Keel 2/2023, lk 71-78
Intervjuud
muuda- Esimest kokkupuudet ei mäleta, aga loogiliselt võttes pidi see jääma 2004. või 2005. aastasse. Käisin siis 9.–10. klassis ning kirjutasin koolitööde jaoks ilma ja tuule definitsiooni Vikipeediast rahumeeli maha.
- Vahepeal oleme arenenud koos Vikipeediaga. Kui praegu vaadata näiteks 2004. aasta artikleid, siis on väga hästi näha, kuidas on Vikipeedia muutunud – nüüd on see palju sisukam ja usaldusväärsem ehk kasutatakse rohkem allikaid ja püüeldakse selle poole, et iga lause puhul oleks aru saada, kust see on refereeritud.
- Nüüdseks tean mina ka, et Vikipeediast ei tohi otse maha kirjutada, vaid Vikipeedia on ise referaat ja pidanuksin kasutama algallikaid ning neid refereerima. Selle õpetamine noortele ongi paras proovikivi ja seda olulisem on, et õpilasi juhendataks Vikipeediat korrektselt kasutama.
- [Vikipeedia kaastööst õppeülesandena:] Vikiartikli loomisega kaasnevad suurem vastutus ja motivatsioon, sest tegu on avaliku tekstiga, millest sünnib laiem kasu. Ka keeletoimetamise ülesandel on sügavam mõte siis, kui tekst pole õppejõu väljamõeldud, vaid tänu tudengi tööle saab avalik vikiartikkel korrektsemaks.
- Paradoksaalsel kombel oli Miljon+ projekti nõrk koht projektipõhisus: kampaaniakorras miljonit artiklit kirjutada ei jõua. [---]
- Arutasime juba Miljon+ ajal, et tegelikult pole miljonit artiklit saavutada keeruline, kui robotid tööle panna. Seda on ju näiteks sebu keelega tehtud ja tänu sellele on sebukeelne Vikipeedia maailma suuruselt teine.
- Eestikeelse Vikipeedia eesmärk pole minu meelest iga hinna eest kiiresti miljonini jõuda. Olulisem on sisu ehk artiklite kvaliteet ja hulgal ühelauselistel artiklitel pole mõtet. Arvan, et eesti Vikipeedia liigub piisavas tempos, tark ei torma.
- Mul pole jaksu ingliskeelset Wikipediat lugeda, sealt ei leia kiiresti infot üles. Seal on ka suur osa teemasid kaetud ehk õppeülesandena oleks Wikipediat tudengitel üsna keeruline täiendada.
- Ann Siiman, intervjuu: Pille Priks, "Eestikeelne Vikipeedia areneb jõudsalt!", Wikimedia Eesti blogi, 22. veebruar 2022
