Assimilatsioon

(Ümber suunatud leheküljelt Assimileerumine)

Proosa muuda

  • Kindlasti ei olnud vanal ajal nii tohutul hulgal ebavõrdsust, nagu me paljudes kohtades parajasti näeme. [---] Muistses Euroopas oli primitiivsemate hõimude assimileerumine majanduslikelt, tootmistehnilistelt ja intellektuaalsetelt saavutustelt edukama rahva hulka võrdlemisi kerge, kuid meie aja primitiivsed hõimud peavad heitlema peaaegu ületamatute raskustega, mida kätkeb nende elutingimuste ja meie tsivilisatsiooni tohutu vastuolu. (lk 26-27)
    • Franz Boas, "Primitiivne teadvus", tlk Margit Rennebaum, 2013


Billy krimpsutas nägu. "Selge see! Vanaema kutsub mind Kahjuks Tuulest Viidud Aruga. Mis nimi see on, ma küsin teilt? Kes sind sellise nimega tõsiselt võtab? Praegu on ju uued ajad!" Ta vaatas Anguale trotslikult otsa ja Angua mõtles: ja nii saavadki meist kõigist üksteise järel inimesed - inim-libahundid, inim-päkapikud, inim-trollid... sulatuskatel töötab ainult ühtpidi ja nii toimubki progress. Valjusti küsis ta aga: "Kas te polegi siis oma nime üle uhke?"
Billy vaatas talle otsa, suu lahti, nii et teravad hambad paistsid. "Mida? Uhke? Mille penipepu pärast peaks keegi olema uhke selle üle, et ta on härjapõlvlane?" (lk 213)

Luule muuda

Ametnikud senatisse
sulgi krigistama
lippavad — ja ligimestest
mahla pigistama.
Nende seas kaasmaalasedki
just harvad ei ole;
vene keelt kõik võristavad,
kiruvad mis kole
isasid, et maast madalast
pole saksa keeles
õppust andnud — nüüd siin tindis
hapne mõrul meelel!
Kaanid! Kaanid! Isa müüs ehk
viimse lehma maha,
et teil jätkuks moskva keele
õppimiseks raha!
Oo, Ukraina! Mu Ukraina!
Need siis on su pojad,
sinu lilled — neile kasteks
on ju tindiojad,
nad on saksa kasvuhooneis
moskva maruheinas
lämbunud!... Nuta, Ukraina,
lastetuna leinas!

 
Vikipeedias leidub artikkel