Kell neli seisis Andrej "Luxori" ees, pesunööri otsa seotud koer kaasas. Ümberringi käratses õhtune Bratislava, tõtlev ja tõuklev. Lapsevankrite, autode, kandekottide vool, õhtulehesabad. Väljalangenud tähtedega neoonreklaamide vilkumine, tuututamine ja helistamine, laste küsimused, täistuubitud trammid, väsinud elevandina müttava ekskavaatori mürin. Kübarate pärast igavese tuulega võitlevad inimesed, iseteenindamisega äride ja sööklate pöördustest sisse-välja sebivad inimesed, vabast õhtust rõõmsad inimesed. Bratislava. Tema kodulinn, pisut matslik, perutav nagu koolipoiss, väikekodanlik, lõbus.
