E. O. Wilson

Edward Osborne Wilson (10. juuni 1929 Birmingham, Alabama, USA - 26. detsember 2021 Burlington, Massachusetts, USA) oli ameerika entomoloog (mürmekoloog), sotsiobioloog, bioteoreetik ja loodusteadlane.

Edward Osborne Wilson (2003)

Intervjuud ja kirjutised

• Mürgine segu religioonist ja tribalismist on muutunud nii ohtlikuks, et on põhjust võtta tõsiselt alternatiivset vaadet, mille kohaselt on teadusel põhinev humanism tõhus vastumürk, valgus ja tee, mis lõpuks ometi meie ees on avanenud.
  • E. O. Wilson, "Can biology do better than faith?". NewScientist.com, 2. november 2005  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Suurepärane teooria, vale liik.
  • E. O. Wilson marksismi kohta, mida ta peab kohasemaks sipelgatele kui inimestele. Cit. via "The Oxford Dictionary of Modern Quotations", 2007  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• "Kas me lahendame järgmise saja aasta kriisid?" küsis Krulwich. "Jah, kui me oleme ausad ja nutikad," vastas Wilson. "Inimkonna tõeline probleem on järgmine: meil on paleoliitikumi emotsioonid, keskaegsed institutsioonid ja jumalik tehnika. Ja see on hirmuäratavalt ohtlik ja läheneb nüüd üleüldisele kriisile. [---] kuni me vastame neile suurtele filosoofilistele küsimustele, mille filosoofid paari põlvkonna eest hülgasid - kust me tuleme? kuhu me läheme? - ratsionaalselt, oleme väga õhukesel jääl."
  • "An Intellectual Entente" Harvard Magazine, 10. september 2009  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Minu teadlasemääratlus on, et saab lõpetada järgmise lause: "Ta on näidanud, et...".
• Sipelgapesas kihavas askeldamises on kohutav ilu. Steriilsete tööliste isetu ohverdus kuninganna viljakuse ja pesa nimel paistab olevat ülima altruismi akt. See ühtaegu kiiduväärt ja häiriv. Kui sipelgad suudaksid kasvada rotisuurusteks, oleks nende ühiskondlik kord tõenäoliselt võimsaim, põhinedes mitte üksikisiku vabal tahtel, vaid nende geneetilise koodi pimedal kuulekusel.
• Lojaalsus kuningannale on sipelgaühiskonnas keskne, ulatudes isegi iga steriilse emase töölise paljunemisvõime ohverdamiseni. Tõepoolest, see töölissipelgate pealesurutud paljunemisvõimetus on võlunud teadlasi, kes püüavad mõista, kuidas arenes tõeline eusotsiaalne käitumine - ühiselu hüpersotsialistlik versioon.

See termin kirjeldab ühiskonnakorralduse kõrgeimat vormi loomariigis. See hõlmab liigid, kel esineb ühine hoolitsus järelkasvu eest, eri põlvkondade ühine elu samas pesas või koloonias, ning tööjaotus paljunevaks ja mittepaljunevaks rühmaks, mis ühiselt kaitsevad kodu, kus kasvatatakse noori.

Eusotsiaalne käitumine on evolutsioonilise leiutisena suhteliselt uus ning paistab olevat üsna haruldane. Miljonitest loomaliikidest, mis on Maal oleva elu 3,7-miljardi aastase ajaloo käigus siin elanud, teame ainult 20 põlvnemisliini, kus on tõelised "eusotsialistid". Neliteist neist on putukad (sipelgad, mesilased, herilased ja termiidid), kolm on krevetiliigid ja kolm imetajad - kaks paljastuhnurite liiki ja väidetavalt ka inimesed.

• • E. O. Wilson, intervjuu: Why Richard Dawkins 'is not a scientist', the survival of the least selfish, and what ants tell us about humans - EO Wilson on his new book Independent, 10. november 2014  ^{(Vikitsitaatide jaoks tõlgitud / Raul Veede)}

• Elurikkus kui tervik moodustab kilbi, kaitstes nii iga liiki, kes koos selle moodustavad, sealhulgas meid endid.
  • E. O. Wilson, Cit. via: Ott Kiens, "Elurikkus Ihastes ja mujal" Tartu Postimees, 9. september 2020, lk 2

Tema kohta

• Wilson oli sipelgate käitumise spetsialist ja tema seletused sotsiaalse käitumise päritolust loodusliku valiku kaudu – mida hakati kiiresti ka inimühiskonnale rakendama – ajasid paljudel pea sassi.
  • Kalevi Kull, "Koos Konrad Lorenziga käitumist vaadeldes". Järelsõna Konrad Lorenzi raamatule "Niinimetatud kurjus. Agressiooni looduslugu". TLÜ Kirjastus, 2018