Tom alustas uut elu. Hüvasti kõik tühisused, kes olid viimased kolm aastat New Yorgis tema ümber keerelnud ja kelle ümber tema ise oli keerelnud. Ta uskus, et tunneb seda, mida tundsid ümberasujad, kes olid öelnud lahti kõigest, jätnud maha sõbrad, sugulased ja minevikuvead ning seilanud Ameerikasse. Puhas leht! Mingu Dickie'ga, kuidas läheb, Tom täidab oma ülesande hästi, härra Greenleaf teab seda ja peab temast sellepärast lugu. Kui härra Greenleafi raha on otsas, ei tulegi Tom võib-olla Ameerikasse tagasi. Ehk leiab ta huvitava tööotsa näiteks hotellis, kus vajatakse terast nägusat inglise keelt kõnelevat töötajat. Või siis saab temast mõne Euroopa firma esindaja, kes reisib mööda maailma ringi. Või on kellelgi vaja täpselt temasugust noormeest, kes juhiks autot, arvutaks kiiresti, lahutaks elatanud vanaema meelt, oleks tütre tantsupartner. Tom oli mitmekülgne ja maailm oli avar! Ta vandus endale, et hoiab töökohta hoolega. Kannatlikkus ja püsivus! Üles ja edasi! (lk 26-27)
