Niisiis, nüüd teatan ma pidulikult: oma elupäevade lõpuni ei võta ma ette midagi sellist, millele võiks järgneda minu edutamise kurva kogemuse kordamine. Jään alla ja sülitan alt üles teie karjääriredelile. Igale redelipulgale ühe süljeläraka. Et mööda seda üles ronida, peab olema kartmatu ja laitmatu itske või siis pealaest jalatallani puhtast terasest taotud pederast. Mina pole ei üks ega teine.
Seersant Colonit oleks võinud kirjeldada järgmiselt: ta oli sedasorti mees, kes kerkib sõjaväelise karjääri valinult automaatselt seersandi auastmeni. Kapralina oli teda võimatu ette kujutada. Ja kui juba jutuks tuli, siis ka kaptenina. Kui selline mees sõjaväelist elukutset ei valinud, siis paistis ta sobivat mõne säärase ameti peale nagu vahest vorstikaupmehe oma - mõnele sellisele tööle, kus suur punane nägu ja kalduvus isegi pakasega higistada kuuluvad lausa ametioskuste juurde.
Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!", tlk Allan Eichenbaum, 2002, lk 55
