Eesti kunst

Eesti kunsti all võidakse mõista nii Eestis kui ka eestlaste loodud kunsti. Samas võidakse seda ka mitte mõista. Eesti kunsti põhjas asub soome kunst.

Nikolai Triigi maal "Tallinna vaade" 1915. aastast, mis asub Tartu Kunstimuuseumis

Proosa

• Õnneks ei lahuta poliitiliselt korrektne mõtlemine universaalset lokaalsest ja soome kunst on garanteeritult soomelik. Mulle istuvad soome kunstnikud autistlike juurte näitamise poolest rohkem kui eesti kolleegide tegevus, kus kunstioskuste armetu tase ja harimatus lasevad sageli laevukese põhja. Kas autistlik kunstnik saab käsitleda autismi? Ei, ta suurendab selliste arvu, ent ei kontseptualiseeri autismi. Meie teeme põhiliselt nalja ja kaevandame kulkastippi "hästi müüvaks" osutunud maardlast. Selles, kas külahullusest pasundamine osutub rahvusdiskursuse kriitikaks, ma kahtlen: tegemist pole mitte kriitilise, vaid nartsissistliku diskursusega. Soomlase hulludiskursus on samuti burleskne, ent küllastatud eksistentsiaalsete ja mütoloogiliste visioonidega ega realiseeru rämpsesteetika vormis.
  • Eha Komissarov, "Mälestusi "Ars Fennica'st"", Sirp, 17.04.2009

• Soome kunstielu lipulaev Kiasma ostab juba järjepidevalt eesti kunsti. Miks siis ainult Veneetsia biennaalilt, küsisin endalt. Peaksin Kati Kivinenile helistama ja külla kutsuma, kunstiturg on Eestis nullis, muuseumide ostud tühistatud, tulge aga, teeme koostööd ka, saate meilt näiteks meie potentsiaalsete ostude nimestikud. Hiljem istuvad meie võimekad ametnikud soomlastega laua taha ja vaata et kauplevad Kiasmalt veel välja eriõigused eriti väikse tasu eest eesti kunstnike teoseid laenata.
  • Eha Komissarov, "Minevik on arhiiv", Sirp, 25.11.2016

• Kaasaegse kunsti maaletooja ja vankumatu eestkõneleja rolli kõrvale mahub Eha Komissarovi tööelus ka sama pühendunud kunstiajaloo mõtestaja ja problematiseerija oma. Koos Tiina Abeliga moodustati aastatuhande algul kunstimuuseumis vankumatu tandem, kes Kumu püsiekspositsiooni ette valmistades esimest korda pilt pildi haaval meie kunstiajaloo visuaalset kaanonit kujundas. Ainuüksi sotsrealismi "soerdi" kui ajaloolise paratamatuse kodustamisega eesti kunsti "lilleaias" on Eha Komissarovi teened kunstiajaloo ees hindamatud.
  • Kati Ilves, Maria-Kristiina Soomre, "Mida kassid ostaksid? Ehk Eha Komissarovi üheksa elu(tööd)", Sirp, 19.02.2021

• Eesti 20. sajandi teise poole kunstielu moodustab ajaloolistel põhjustel suletud ning sissepoole suunatud ringi. Kunstileem podises pealesurutud kaanega potis, täites peamiselt meile endile olulist ja arusaadavat funktsiooni, milleks oli eestlaste kultuurilise eneseteadvuse säilitamine.
  • Tõnis Tatar, "Ludmilla Siimu 21 kevadist helki". Kunst.ee, veebruar 2022