Proosa

muuda
  • Alles siis, kui igal inimolendil on võimalik asetada oma enesetunnetus väljapoole soolisi erinevusi ja tõsta oma vaba eksistents au sisse, võiks naine mõista oma ajalugu, probleeme, kahtlusi ja lootusi ühe osana inimkonna omadest; ja alles siis suudaks naine oma elus ja loomingus tõmmata kate kogu reaalsuselt, mitte ainult enda isikult. Niikaua kui naine peab võitlema selle eest, et saada inimeseks, ei ole ta võimeline looma.
    • Simone de Beauvoir, "Teine sugupool", tlk Anu Tõnnov ja Mare Mauer, 1997, lk 480, ptk "Tee vabanemisele"


  • Rahvuskultuuri terviklikkus ei ole mingil juhul samastatav etnokultuurilise suletusega. Rahvastevaheline üksteisemõistmine ja vastastikune rikastamine on iga kultuuri elujõu alus. Iga kultuur tahab teada tõde enda kohta. Peegliks kultuuri-minale ongi dialoog teistsugusega, enesetunnetus teostub partneritunnetuses.
    • Aili Aarelaid, "Rahva mälumustrid. Kultuuriteoreetilisi etüüde", 1990, lk 98–99


  • Meie kangelannal on kombeks enne esimest kohtumist mõne tundmatuga vaikselt endalt küsida:
Mismoodi too ootav tundmatu mind muudab?
Kas ma muutun pöördumatult?
Me usume meeleldi, et inimese areng ja enesetunnetus on midagi head ning toimub teadmiste kaudu, mida kogemused meile annavad.
Kui tasuks ühe purustatud elu eest enesetunnetus hoopiski röövitakse - kas me seda siis tahamegi?
Kas sa tahaksid iseennast tunda? Seda küsib meie kangelanna. Ta on sinu ja minu oma. Ta on seal, valguse käes. Varsti hakkab ta paistma. Park, puud...
Ta istub keset äsja õide puhkenud kastaneid. Veel pole midagi juhtunud.


Kirjandus

muuda
  • Nikolai Berdjajev, "Enesetunnetus: filosoofilise autobiograafia kogemus", tlk Hillar Künnapas, 2015