Proosa

muuda
  • Kellamees seisis pärast kellalöömist veel kirikuesisel ja vaatas, kuidas suvi edeneb; tema äratuskell oli pikkade aastate ajamõõtmise peale viimaks omadega sassi läinud, aga kellamees jälle oli hakanud vanadusest tajuma aega niisama erksalt nagu muret ja rõõmu, nii et ükskõik mida ta tegi, isegi kui ta magas (ehkki elu on vanaduses kõvem kui uni — ta on valvas ja lakkamatu), siis niipea kui tund täis sai, tundis ta kohe mingit ärevust või iha, ja siis läks ta ja lõi kella ning rahunes jälle ära.
    • Andrei Platonov, "Meistri saamine", tlk Virve Krimm, rmt: "Meistri saamine" (1979), lk 79


Luule

muuda

Ma olen uus vastasin kui küsiti vanust
Laenasin selle lause kolmeaastaselt lapselt
kes veel ei teadnud midagi võitlevate
maailmade tõest
Esmakordselt on ka üheksakümnene
Tajud on teistmoodi erksad ja mõtted terased
aegluse tõttu mis on aastate privileeg

  • Ene Mihkelson, "* On nagu peaksin kõigi laguneda" kogus "Torn" (2010, 2. trükk], lk 88