Grammatiline sugu

Proosa

muuda
  • Homoseksuaalsus esineb vältimatult suhteliselt suurel määral igas seksuaalselt eraldatud kinnipidamiskohas. Seda teadsin ma juba enne arreteerimist. Ma polnud aga valmis šokiks, mille sain nähes, kuivõrd juurdunud oli see arestimaja eluolus. Naised mängisid maskuliinseid ja feminiinseid rolle; neist esimeste, "isaste naiste" kohta öeldi he. Kogu selle kuue nädala jooksul, mis ma seitsmendal korrusel veetsin, ei suutnud ma sundida ennast ühegi naise kohta meessoo asesõna kasutama, ehkki mõnd neist ei oleks kuidagi saanud naisteks pidada, kui nad poleks kohustuslikke kleite kandnud.
  • Angela Davis, "Angela Davis: An Autobiography", 1996, lk 54


  • On keeli, milles puudub grammatiline sugu, nagu näiteks mandariini, jaapani, türgi, baski või eesti keel. Muide, nii mõndagi eestlast, kes on hakanud õppima prantsuse keelt, ajab kogu selle kasutu info pähetuupimine meeleheitele (miks on tugitool meessoost ja kastrul naissoost; mille pagana pärast tuleb koleda tüdruku või naise kohta kasutada meessoost sõna (un laideron) ja miks ohver (une victime) on alati naissoost?). Nad kalduvad automaatselt kahtlustama, et sugusid eristavad keeled muudavad kõneleja hoiakuid seksistlikumaks. See on muidugi üpris naiivne - kõik teavad, et prantslane on ületamatu galantsuse musternäidis.


  • Sageli arvatakse, et eesti keele puhul soolise kallutatuse probleemi ei ole, sest meie keeles puudub grammatiline sugu. See aga ei vasta päris tõele, sest soo ilmnemisega keele grammatikas ei ole aga mingit pistmist soolise võrdõiguslikkusega seda keelt kõnelevas ühiskonnas.
  • Sugudevahelisi erinevusi rõhutavat keelt on nimetatud seksistlikuks keeleks. Sellel on kaks vormi: otsene ja kaudne seksism. Kaudne seksism ilmneb kontekstist – olukord, mil keel muutub seksistlikuks just kasutuses.
  • Otsene seksism esineb keeltes, kus üht sugu teisele eelistatakse. Otsest seksismi esineb ka eesti keeles – paljusid meessooliitega sõnu, nagu esimees, pillimees, kaupmees, on kasutatud lisaks meessoost isikule viitamiseks ka osutamaks mis tahes soost tegijale. Seesugused sõnad peegeldavad esiteks iganenud soorolle ning teiseks toidavad arusaama, et mees on rohkem inimene kui naine või mõne muu soo esindaja.
Sarnaseid sõnu peetakse tihtipeale sooneutraalseks, kuid paljudes keeltes tehtud katsetega on leitud, et hoolimata üldisest kasutusest osutavad keelekasutajate tunnetuses need sõnad ikkagi eesotsas mehele.
  • Niisiis see, kuidas keeles sugu tähistatakse, võib avaldada ühiskonnas levivaid tõekspidamisi ja keelekasutajate arusaamu sugudevahelistest suhetest. Keelekasutuses leidub tõendeid sellest, et mehi peetakse autoriteetseks ja austatuiks, naistele omistatakse aga teisejärguline ühiskondlik positsioon.