Häälestamine

Jean-Baptiste Greuze, "Kitarrist" (1757)

Edith Martineau, "Häälestamine" (1878)

Proosa

• Enne ooperi algust, kui pillid end häälestavad, vestlevad nad omavahel elavalt ja siunavad dirigenti.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 2/1974, lk 21

• Pille meie kätte ei antud, et puhume vale hääle sisse, siis puhuvad pärast vale häält kogu eluaja. Pilli peab enne sisse mängima, õige hääle sisse puhuma, seletas vana kroonumuusikant, muidu ei saa tast asja.

Mõne nädalaga puhus ta siis kõikidele pillidele õiged hääled sisse ja jagas pillid välja. (lk 44-45)

• Jüri Parijõgi "Kui meie hakkasime pillimeesteks", lk 43-51, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981

• F. Jasmine pööras näo aknalt ära, aga enne, kui ta uuesti rääkima sai hakata, kostis heli. Köögi vaikuses kuulsid nad heli tasast, nooljat libisemist läbi ruumi, siis sama nooti korrati. Klaveri heliredel laskus längu läbi augusti õhtupooliku. Löödi akord. Unelemisi tõusis siis akordiahel astmeliselt ülespoole nagu lossitrepp, aga täpselt lõpu peal, siis kui pidanuks kõlama kaheksas akord ja heliredel ära lõpetatama, tehti paus. Eelviimast akordi korrati. Seitsmes akord, milles näis koos kajavat kogu lõpetamata heliredel, kõlas kiusakalt uuesti ja jälle uuesti. Ja viimaks tuli vaikus. F. Jasmine ja John Henry ja Berenice vaatasid üksteisele otsa. Kusagil lähikonnas häälestati augustikuist klaverit. /---/

Vaikuse järel võeti üks teine noot, siis korrati seda oktaav kõrgemal. Iga kord, kui heli ülespoole liikus, tõstis F. Jasmine silmad, otsekui jälgiks noodi kulgu köögi ühest osast teise; kõige kõrgema noodi kohal jõudsid ta silmad laenurka, siis aga, kui pikk heliredel allapoole libises, pöördus ta pea aeglaselt, sedamööda, kuidas silmad laenurgast diagonaalselt alla vastaspõrandanurka liikusid. Kõige alumist bassinooti löödi kuus korda ja F. Jasmine jäeti põrnitsema vanu toatuhvleid ja tühja õllepudelit, mis selles nurgas seisid.

• Carson McCullers, "Laulatuse lummas", tlk Malle Talvet, LR 3-5 1988, lk 68

Luule

Oli taevaliku tasemega kroogete kontsert.
Volangide vokaalsus.
Dekooride koorid.
Dekolteede kadentsid.
Pitside pizzicato. Aarete aariad.
Paradiisilindude partituurid.
Kannelsabade kantileen.
Siidide viisid siuglevad välja sordiini alt.
Kaproni capriccio.
Korsettide kastanjetid.
Sukkade duetid.
Tukkade kvartetid.
Parfüümide refräänid.
Väärib imetlust, muidugi väärib!
Pihtade unisevõitu unisono kohta on sääred liigagi hästi häälestatud.
Sellistega võib pagan teab mille välja mängida...

• Artur Alliksaar, "Tualettide kontsert" 5 kogus "Olematus võiks ju ka olemata olla" (LR 9-10 1968), lk 50

Öö lõhnas, elav ja pime.
Vihm häälestas kõrget katust.
Me surnutest rääkisime
ja imest veel sündimatust.

• Doris Kareva, "* Öö lõhnas, elav ja pime" kogus "Salateadvus" (1983), lk 37