Hügieeniside

Proosa

• Minu vanaema oli õppinud kloostrikoolis. Nagu küla teisedki naised, töötas ta ühe Roueni vabriku kodukangruna, kudus ilma õhuta ruumis, kuhu valgusenatuke pääses kõrgetest avaustest, mis olid vaevalt laiemad kui laskeavad. Valgus ei tohtinud kangaid kahjustada. Ta pidas enda ja oma majapidamise puhta ja korras, seda peeti külas kõige tähtsamaks, sest naabrid valvasid, kui valge või kulunud on nöörile riputatud pesu, ja teadsid, kas ööpotti tühjendatakse ikka iga päev. Kuigi maju eraldasid üksteisest hekid ja nõlvad, ei jäänud miski rahva tähelepanuta, ei see, mis ajal mees kõrtsist koju tuli, ega nädal, mil hügieenisidemed pidanuksid tuule käes lehvima. (lk 16)
  • Annie Ernaux, "Koht", tlk Malle Talvet, 2023