{{See artikkel räägib linnust; muude hakkide kohta vaata muude asjade alt, hakkimise kohta artiklist Hakkimine.}} Hakk (Corvus monedula) on vareslaste sugukonda varese perekonda kuuluv linnuliik.

Proosa

muuda
  • Puidust räästaalustes siristasid musträstad ja varblased jõulupirukatest, hakid ärkasid Raekoja tornis ja ehkki oli südaöö, laulsid ka rästad ja punarinnad. Õhk oli säutsumisest kaunikesti paks.



  • Pärast seda oli hommik koitnud ja öö laskunud kolmsada kuuskümmend viis korda, aga maa vankus ikka veel jalge all, võidupärjad olid nii värsked nagu eile punutud ja haavadest igritses aina verd.
Kuid loodusel polnud sellega asja, ta ei teinud seda teadmagi. Nagu harilikult seisid kirikaia ääres raagus jalakad ja pärnad, valmistudes pungi paisutama, nagu harilikult rändasid taeva all pilverünkad, nagu harilikult nõtkus maagi raskete saabaste all. Pastor rääkis ühel kevadel saksa, teisel soome keelt, aga tuul tuli ikka põhjast ja häpistas põsenukke. Ning iga kord, kui tornikellad kõmisema hakkasid, tõusid hakid raagpesadest kirikukupli alt lendu ja tegid väikese ringi.
  • Eeva Joenpelto, "Tõmbab ustest ja akendest", tlk Hella-Mare Männamaa, 1981, lk 18


  • Toas hakkab külm. Proovin ahjus põletada kõikjal vedelevat venekeelset sodi, aga ahigi ajab kõvasti suitsu sisse. Korstnast lendavad hirmsa kisaga välja hakid. Neil on seal pesad. Kust peaks suits läbi käima, sinna on nemad kodu teinud.

Luule

muuda

üleval toomemäel
hakid vaid isekeskis
jagavad maid
sina saad selle
sina saad selle
näita mis sina said

  • Joel Sang, "Kuule jälle on sügis" kogus "Lättease", rmt: "Närvitrükk", LR 17/1971, lk 21
 
Vikipeedias leidub artikkel