Proosa

muuda
  • Kohviplekiga raamat on astunud meie intiimsuse pinnale ja kannab seetõttu piiriületamise templit.


  • [Ülekuulatav:] Ja muide, kuidas nad tervitasid! Nad võtsid üksteisel käest kinni. Kujutlege pilti! See on ju ebahügieeniline, ja pealegi nii intiimne, et häbi hakkab. Niimoodi meelega üksteise keha puudutada. Nad väitsid, et see on igivana tervitus, mille nad on jälle ellu äratanud, aga seda ei pruukinud teha, kui ei tahtnud, ei sunnitud millekski.
    • Karin Boye, "Kallokaiin", tlk Katrin Korv, 1985, lk 60


Luule

muuda

Ritsikad liisku heidavad
leebunud nägude kohal.
Nii me kesk metsaheinamaad
üheskoos — kodus — kohal.
Rohtude tõusmed ja riismed.
Loitva käokannu vaik.
Ja mõned mõnud intiimsed,
mil mõru mürkjuuremaik.


Ma olen pärit poolikust kaardipakist -
olen tagavarajokker.
Ma pole veel kaineks saanudki kusagil Nõmmel.
Minuga seonduvad isikliku elu ja intiimse õnne vastuseta küsimused.
...
Sina usud. küllap oleme õudne paar
Kuni sa usud, me mõlemad
räägime tõtt.

  • Elo Viiding, "Agnes, Tallinnast", rmt: "Meie paremas maailmas", 2009, lk 16-17