Tšello

Proosa

Ent ma armastan kõiki kuid, nende erinevaid hääli, erinevaid värve. Kas sa näed seda ratast silmade ees? Jaanuar on näiteks siravsinine ja valge - kirkad, kõlavad trompetihelid. Veebruar on peaaegu samasugune, vaid päike paistab pisut kollasemalt, siis kuulen kornetit. Märts - halli-valgesegune, ja kuulen vioolat, mille tumedas kõlas peitub imehabras lootus. Aprill - kollane ja valge. Viiulid ja allasurutud ahastus. Mai - kollane ja roheline. Meeskoor lipuvarda juures. Juuni - taevassinine ning õhuline, mängib lõõtspill. Suur leegitsev lõke, sädemed lendlevad öös. Juuli — küps ja liivkollane — transistorraadio hääl. August - suvi mõõnab, kuulen õrna kitarriheli. Siis saabub sinu kuu, september. See on mullakarva ja ma kuulen tšellot. Oktoober — roostepunane ja vägev. Mängitakse oboed. November, nagu sulle juba rääkisin, on alasti. Metsik. Novembris kuulen ma timpaneid ja kaeblikku trombooni. Siis saabub viimaks detsember oma tõrvikute ja karraga.
- Karin Fossum, "Murdekoht". Tõlkinud Sigrid Tooming. Eesti Raamat 2008, lk 166

"Noh..." tõuseb Zack oma toolilt. "Aeg on tšellot harjutada. Ma lähen toon ainult..." Ta jooksub trepist üles tühja kasti järele.

"Ma lähen Zackiga kaasa." Poen ema toolilt välja ja suundun ohutuse poole. "Mulle meeldib muusikat kuulata."

William irvitab. Tal on siiani muhk peas selle kohas, kus tšello teda tabas. Pealegi nägi ta, kuidas me tšello kahe päeva eest tagaaeda matsime. Zack ja mina korraldasime talle piduliku ärasaatmise, matuse kahekümne ühe kahurisaluudiga. Muidugi ilma kahuriteta.

Patricia Reilly Giff, "Hunter Moran Saves the Universe", New York: Holiday House, 2012, lk 51

[Risku:] "Muusika on koht, kuhu võib põgeneda," ütles Anna. "Väljaspool seda satud kergesti tühjusse."

Viiulid surid; tuppa vajus vaikus.

Anna oli minust noorem, peaaegu laps. Mis mind tema ees nii araks tegi.

"Tšello kael on paari sentimeetri laiune," ütles Anna. "Sinna peaksid mahtuma kogu elu ja kõik tunded. Kust need võtta, kui neid pole?"

Pirkko Saisio, "Kaini tütar", tlk Hille Lagerspetz, 2018, lk 21

Soolotšello on väga laulev instrument, omamoodi ekvivalent inimhäälele instrumentide seas ja ma kujutan ette, et heli ületab hästi ka virtuaalsed tõkked. Tšellol on väga rikkalik värvipalett ja samal ajal põnev võime luua virtuaalset harmooniat - seepärast proovisin laulu intiimsust ühendada muusikalise voolu intensiivsusega.
- Helena Tulve oma teosest "Without love atoms would stop spinning"; Priit Kuusk, "Helena Tulve uusteos avab maratonkontserdi kava New Yorgis", ERR, 14.06.2020

Luule

Käib kontsert. Taldrikud sääl sätendavad
ja viiul vilgatab, kui tõuseb poogen
ja kontrabass küll kordab küsimust.
Trumm punast lisab, tšello pruuni tooni.
Mis mõtleb metsasarv, kas tuulehooni
jääb vait?

Mari Vallisoo, "Kontsert", rmt: "Mälestusi maailmast", 2015, lk 357