Isolatsioon

ProosaRedigeeri

  • Ühtlasi tundsin, et elan läbi midagi samalaadset kui vahistatud, vangid, Siberisse ja Špalernajasse saadetud ehk olid läbi elanud, tundsin, nagu oleksin asumas elupikkusele teekonnale. Vajutasin mällu kõik, mida nägin, kujutlesin end isoleerituna külma kambrisse, puudeta tühermaale, talve ja lume meelevalda vintsutada, ilma mehhaaniliste töövahenditeta, kriipivkõva pliiatsiga kirja panema seda, mida olin näinud ja kogenud. Nagu Hamsun oma puusepapliiatsiga, pimeda ning kurdina, kaotanud ühenduse selle maailmaga, milles veel elas, mälu toimimas kiikri kombel, täpsustades ja hajutades vaatevälja, samas kui hämara udupilv vajus selgete piirjoonte, kirkalt kõnekate üksikasjade peale.


  • Illinoisi Ülikoolis primaadieksperimente läbi viinud uurijad leidsid, et puudutuste vaegus toob kaasa ajukahjustuse. Nad lavastasid kolm olukorda: (1) puudutamine polnud võimalik, kuid igasugune muu kontakt oli, (2) neljaks tunniks ööpäevas eemaldati klaasist vahesein, nii et ahvid said suhelda ja (3) täielik isolatsioon. Väikeaju autopsia näitas, et neil ahvidel, kes olid täielikult isoleeritud, oli ajukahjustus; see pidas paika ka osaliselt eraldatud loomade puhul. Looduslik koloonia, kelle ellu ei sekkutud,jäi terveks.


  • Tookord kasutati isolatsiooni üsna agaralt. Arvati, et sel on tugev distsiplineeriv mõju, nagu ooteajal Biehli kabineti ees. Laste hoolekande ameti esindaja ütles mulle, et nüüd on mul piisavalt aega, et oma tegude üle järele mõelda.
Himmelbjergi Majas ja Kuninglikus Poisslaste Kasvatusmajas pandi meid sageli üksinda kinni, enamasti keldrisse, aga ka mujale. Kui kolmandat korda hiljaks jäid, oli Poisslaste Kasvatusmajas selle jaoks kindel karistus: tuli seista "auvahtkonnas", tühjas põrandaharjade kapis kuningas Frederiku ja kuninganna Ingridi pildi all. Seal tuli seista kella kaheksast hommikul kuueni õhtul; pimedusele ja kitsale ruumile vaatamata polnud see loomulikult midagi kuue kuu ja üheteistkümne päeva kõrval. (lk 175)
  • Neil polnud kombeks kinnipeetavatele paberit ja pliiatsit anda, see oleks võinud nõrgendada isolatsiooni distsiplineerivat mõju. Sellepärast pidin kõik, mis ma välja mõtlesin, oma mälu hoolde usaldama. (lk 179)
  • Tegelikult polnud vahet koolipäevade ja isolatsioonis veedetud päevade vahel. Välja arvatud see, et isolatsioonis polnud mul kedagi, kellega rääkida, ja tegelikkus lagunes koost.
Muud vahet ei olnud. Päevade rida oli lõputu hall sirge. Päevad kihutasid mööda, mind ennast hoiti kinni, seisin tasakesi ja vaatasin, kuidas nad mööda vihisesid, mitte midagi polnud parata. (lk 187-188)
  • Kui ma olin Lars Olseni Mälestuskodus kolm nädalat teistest eraldatud olnud, lakkas maailm eksisteerimast, lõpuks oli vaevalt järel ainult sisemine tõelisus. Kui inimene totaalselt isoleeritakse, siis lakkab ta eksisteerimast. (lk 198)


  • Kui 2014 ütlesime (EL), et meie sanktsioonide eesmärk on panna Vene juhtkonda oma kurssi muutma, siis praegu ei häbeneta öelda, et eesmärk on avaldada Venemaale tugevat ja karmi (massive and severe) mõju. USA president Joe Biden nimetas aprilli alguses järjekordset sanktsioonipaketti tutvustades nende eesmärgina "tekitada Putinile valu ja süvendada Venemaa majanduslikku isolatsiooni".