Köster
kirikuteener
Proosa
muuda- Kuidas vallasurnuid maetakse?
- Niisama nagu teisigi. Kellamees lööb kella, õpetaja loeb just needsamad sõnad, enamasti on see aga köster, kes vallasurnud hauda paneb — hauakaevajad ootavad niisamuti juures, labidad käes… "Issa, poja ja püha vaimu nimel, aamen!" Kuulajateks on kalmud, ristid, puud, köster ise ja hauakaevajad ning surnu tooja hobusemees.
- Juhan Liiv, "Vari"
- Mõisavalitsejal ei jäänud tähele panemata, et köster Imelikule ja Kuslapile "sina" ütles, kuna ta teda ja Kiirt teietas. Niisugune jaotus tema ja Paunvere meeste vahel tundub Venemaa isandale peaaegu loomulikuna, ainult ühest ei suuda ta aru saada: mispärast arvas köster tarvilikuks sellele igavesele kringlile, Kiirele, "teie" ütelda? Kas sellepärast, et Kiir oli antvärk? Võtku Madis niisuguseid antvärke! Seal oli Imelik, olgugi talumats, palju ehtsam mees kui terve see Kiir kõige oma läikiva jalutuskepiga ja kitsaservalise õlgkübaraga. Tont, või hm, hm... Jaa, isegi Kuslap oli enam väärt. Aga mine tea ja võta kinni — jäävad ju inimesed töntsiks kaua ühel ning samal kohal istudes, nagu va Julk-Jüri. Kui ta veel aastat kümme Paunveres orelit mängib ja poisse utsitab, küllap ütleb siis temale, Tootsile, "sina" ja Kiirele "teie".
- Oskar Luts, "Suvi I ja II. Pildikesi noorpõlvest". Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 8. trükk, lk 102