Keeleõpe

Proosa

[Hilda Danieli kohta:] Ükskord küsisin, mitut keelt ta valdab. Ta vastas, et hästi valdab kolme - poola, saksa ja ivriidi keelt. Teisi aga, milles kõneleb, valdab ta väga halvasti. Kuid see pole nii: ta juhib ekskursioone itaalia, hispaania, kreeka, prantsuse, inglise, rumeenia keeles, minu kuuldes rääkis ta tšehhide, bulgaarlaste ja araablastega nende emakeeles. Ja see on muidugi enesestmõistetav, et ta on kogu elu pidanud ladinakeelseid jumalateenistusi. Mulle näib, et tal on sama keeleanne, mis kunagi saadeti apostlitele. Tõsi, tema riiulitel seisavad siiski erinevad keeleõpikud. Tähendab, midagi on talle saatnud Issand, midagi on ta õppinud ise! Millal ta jõudis kõik need keeled ära õppida? Küsisin temalt, ja ta vastas mulle: kas sa nelipühi mäletad? Ja naeris. (lk 190-191)
- Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013

Võõra keele õppimine on seikluslik retk uude keelde ja kultuuri, aga ka iseendasse. Uus keel ei pane proovile ainult meie kognitiivsed oskused, vaid ka enesekindluse: kas ma oskan, kas julgen?
Soomlasele on eesti keele ja eestlasele soome keele õppimine eriti põnev, kuna kunagi ei saa olla kindel, kas sama või sarnase kirjapildiga sõnal on ka sama tähendus või on tegemist n-ö eksisõnaga. Iga hetk võime kogemata midagi koomilist ütelda.
Nii nagu lapsi ei tehta rahvuslikust uhkusest ühiskonna tarbeks, ei õpita ka keelt selleks, et täita norme või poliitikute soove. Õpime keelt puhtalt egoistlikel põhjustel: et saada paremini hakkama keskkonnas, kus me elame, et saada aru, mis meie ümber üldse toimub. Tehke siis eesti keelt purssivale välismaalasele teene ja mõne võõrkeele asemel rääkige temaga kannatlikult eesti keelt. See tuleb kasuks ka eesti keelele.
- Heidi Iivari, "Keelele tuleb kasuks. Heidi Iivari", Sirp, 08.02.2019

OSTSIN HELIKASSETID ÕPPETÜKKIDEGA
GAELI, KÕMRI, KATALAANI KEELES.
Tahtsin kuulata vana Euroopat.

Lauri Pilter, "*OSTSIN HELIKASSETID ÕPPETÜKKIDEGA...", rmt: "Laikmaa välu", 2021, lk 17