Me peame sageli tegema pragmaatilisi otsuseid, kui meil on pere toita või lapsed. Kui ikka aega ei ole, siis võivad meil olla kõige paremad mõtted, aga need ei pruugi teoseks vormuda. Kutsumus on muidugi kõige alus, aga kuna komponeerimine on väga palju energiat, aega, vaikust ja keskendumist nõudev tegevus, on seda raske teha muude asjade kõrvalt. Kui oled käinud pika päeva tööl, siis enam muusikat kirjutada lihtsalt ei jaksa. Muusika loomiseks peab olema väga selgelt vabaks võetud aeg.
Kui aga vaadata uut põlvkonda, siis neil, ma arvan, on järjest raskem, sest tänapäeva ühiskond ei soosi tegevusi, mis nõuavad suurt keskendumist ja pühendumist. Igasugused tegevused kipuvad killustama, aga kõlalise kujutluse tekkimine vajab jagamatut aega, omaette olemist ja sisemist vaikust.
Kuna ainult Eesti tellimustest ei ole võimalik ära elada, on väga oluline laiem rahvusvaheline kontekst. Tuleb leida kontakte välismaal, proovida rahvusvahelistel konkurssidel silma paista, kuigi ka see ei garanteeri lõpuks suurt midagi. See on etteaimamatu maailm ja seni peab ka kuidagi elus püsima. Elus hoidvate tegevuste kõrvalt seevastu on keeruline muusikat kirjutada, nii et see on omamoodi suletud ring.
Helena Tulve, intervjuu: Mari Hiiemäe, "Tulve: heliloojate käekäik sõltub tellimustest", Postimees, 7. september 2020, lk 18