Kookon

Proosa

• [Kodusõja järgsest ja nüüdsest ajast USAs:] Mäletan, kui vanaisa mulle rääkis, kuidas nõod omavahel võitlesid, kuidas mõned perekonnad ei olnud haavadest üle saanud ka sada aastat hiljem. Sarnasused hirmutasid mind. Ma tõmbusin mõneks ajaks kookonisse ja muusad ei näidanud nägu
  • Tori Amos, intervjuu: Charlotte Richardson Andrews, "Tori Amos: 'Menopause is the hardest teacher I've met. Harder than fame'", Guardian, 7. september 2017

Luule

Kui vaip me varbaid suudleb
karukolla pruun veluur
ning õrnast siidist sallina
meid enesesse mässib rohi,
ta meelas hingus
nagu kookon uinutab.

• Livia Viitol, "Selle kevade selfi" kogus "Ebavere mäel" (2018), lk 36

Tume silmapiir muutis mu pooleldi tondiks, pooleldi varjuks.
Justkui oleksin jätnud midagi maha igasse vaksalisse ja alles
pärale jõudes avastanud, et mu riietesse on mähitud ainult üks
läbipaistev õrn kookon, [[mälestus99 inimesest. Vaikiv lävepakk.
Keerdtrepp, mille astmeid tunnen nii hästi.

• Carolina Pihelgas, "Kahekümne kolmas september" valikkogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020" (2020), lk 133