Lasnamäe

Proosa

• Üheks hetkeks viirastus, nagu oleks see üks hoopis teine ja hoopis suurem ja ilusam linn. Muidugi, ta pole. Ta on ikka see, mis ta on. Armetu saksa linnakene, mis siia Idamere kaldapanga külge klammerdunud on ja lahti lasta ka ei taha, kuigi on ammu igasugusest sisust, kõigist unistustest tühjaks jooksnud. Linn unistab saada suureks. Kui ta ei saa, muutub ta enneaegu halliks. Jõuetu lohutuse, suuruse aseainena on ta enda külge kasvatanud ebamääraseid, vormituid aguleid: kesklinn, Kristiine jne. Tõsi, kõik ei ole vormitud. Lasnamäe on juba vägagi kindlavormiline. Tema vorm on meeleheite enda vorm.
  • Tõnu Õnnepalu, "Palk", 2021, lk 19

Luule

Minge üles mägedelle,
Musta-, Õis- või Lasnamäe,
vaat'ke alla rahva hinge
läbi tumma võõra väe.

Vaat'ke, kuidas hing on haige,
kurjus haaranud on käe,
ja siis hüüdke alla orgu
kõigest väest:

Ja siis hüüdke alla orgu:
"Peatage Lasnamäe!"

• Henno Käo, "Minge üles mägedele", tuntud lauluna Alo Mattiiseni viisil

• mul on mu isa

kes on pensionil

ja remondib nüüd kolmetoalist

korterit lasnamäel ja kleebib liblikaid mu tapeedile

ja piltidele

kui ma olen parasjagu saksamaal ära

õppimas

ja vaid mu kass valvab mu torni

see kõik näeb välja väga psühhedeelne ja natuke

perversne

aga isale ma seda ei ütle see polnud

vast lõpuni tema eesmärk

• Sveta Grigorjeva "Lihtne realism" ERR, 10.09.2019