Laviin

Viimane pilt laviini vaatlevast noorpaarist

Luule

Kui aga poolel teel laviin mind tabab,
mu peale raskelt langedes kui saatus,
siis vajun lume valevasse sängi.
Mind ärgu kurtku taga kurvad kellad,
las tuul vaid laulab, helisev ja vaba,
las vihisedes keerleb lõbus tuisk,
las tantsisklevad lumetähed ringi
ning jäiste suudlustega sulevad
mu kuumad ettevaatamatud silmad...

• Lesja Ukrajinka, "Rütmid", tlk Harald Rajamets, rmt: "Aoeelsed tuled" (1971), lk 62-64

Proosa

• Maastikuks oli hambulisi mägesid kattev lumi ja roheline jää. Need polnud vanad, aja ja ilma käes kulunud, laugete suusanõlvadega mäed, vaid noored, pahurad, noorukieas mäed. Need peitsid endas salajasi kuristikke ja armutuid lõhesid. Üksainus valesti ajastatud joodeldus poleks tähendanud mitte üksiku kitsekarjuse rõõmsat vastuhüüet, vaid ekspressteenusega kohale toimetatud viitkümmend tonni lund.
  • Terry Pratchett, "Vikatimees", tlk Kaaren Kaer, 2002, lk 299