Mähkmed

Piibel

• 4 Nii läks ka Joosep Galileamaalt Naatsaretist üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt,

5 et lasta end üles kirjutada koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes oli lapseootel.

6 Aga nende sealoleku aegu said päevad täis ja Maarja pidi sünnitama.

7 Ta tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.

• Lk 2:4–7 (Tallinn: Eesti Piibliselts, 2009 (1997. a tõlge))

Proosa

• Õnneks polnud enam need pöörased aastad, kui ei tea­tud, kus vastsündinut mähkida või mähkimata jätta. Mehed pidid omad jalarätid, viimsedki nartsud, ära andma. Kui laps suri, võisid mehed omad nartsud tagasi saada. Mehed võisidki enamasti oma jalanartsud tagasi saada. (lk 24)
  • Māra Zālīte, "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015

• "Aga sa pead temaga ju lähedalt suhtlema. Vähemalt tal suud pühkima ja teda jootma ja muud taolist."

"Ja siis? Ei ole eriti keeruline."

"Ütleb naine, kes Thomasele mähkmed pahempidi jalga pani."

"Üks kord."

"Kaks. Ja sa vahetasid neid tal üldse ainult kolm korda." (lk 33–34)

• JoJo Moyes, "Mina enne sind", tlk Tiina Randus, Tallinn: Rahva Raamat, 2021, 2. trükk

Luule

Ennemalt, kui pesin mähkmeid,
mõtlesin:
nüüd riputan kuivama
oma kapitulatsiooni lipu.
Nüüd, kui kuivatan mähkmeid,
mõtlen:
heiskan tuleviku purjed.

• Ivan Dratš, "Värsse perfokaartidel", tlk Harald Rajamets, rmt: "Südame kaugusel", Eesti Raamat, 1977, lk 50