Põhjanael

Luule

Issand naeris ja naerul suuga
läitis laotuse laia kuuga
roosapilviseks kuldkameeks
ning lõi maailma teljepuuga
kesköötaevasse Põhjanaela
hoidma helkivat helmepaela,
mida hüütakse Linnuteeks.

• Jaan Kross, "Hinge sünd", rmt: Jaan Kross, "Luule" (2005), lk 39

Augustiöö kui põhjatu kuristik
rukkipõllu ja pihlaka kohale
langetab udulina.
Põhjanael kauguses sirab
ja kirglik on sirtsude serenaad.
...
Põhjanael sirab ja särab.
Ning öö on kui ploomimoos.
Jõel nii soliidne ja suur
kui Lenini preemia laureaat
mõnuleb kuu.

• Helgi Muller, "Kuusupp ja sirtsu serenaad", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 13-14