Nüüd kus Hiina on end siiski positsioneerinud pigem Venemaa toetajana, on lõhe Jaapani ja Hiina vahel veelgi suurenenud. Kuid ega nende kahe riigi suhted varemgi just eriti soojad polnud, ja seda eelkõige Teise maailmasõja aegsete sündmuste (Jaapani sõjakuriteodNanjingis jm) ja lahenduseta piiritüli (Senkaku saared) pärast.
Antipaatia kahe riigi vahel tekkis ilmselt juba Vene-Jaapani sõjas (1904–1905), millele lisab vürtsi Teisest maailmasõjast pärit piiritüli ehk Kuriili (Chishima) saarte küsimus. Jaapani jaoks on tegemist ta ajaloolise nn Põhjaterritooriumiga, mitte maailmasõjaaegse sõjasaagiga, nagu seda esitab Venemaa.
Esialgu tahtis Jaapan saada tagasi kõiki saari, kuid alates 1960ndatest on see soov kahanenud nn "nelja saare doktriiniks". Seda aastakümneid kestnud tüliküsimust üritas lahendada Jaapani eelmine peaminister Abe, soojendades üles suhted Putini Venemaaga. Kuid Abe lühiajaline poliitiline tango Putiniga lõppes teadmisega, et Venemaa oli taas kord osavalt Jaapanit hanitanud. 2021. oktoobris võimule tulnud peaminister Kishida on võtnud Venemaa suhtes järsult teistsuguse hoiaku.
