Sõjasaak

LuuleRedigeeri

Nüüd mähib maa end jälle musta rüüsse. See on
                                           torm,
öötaarnaist see tõuseb ja üksinda tantsib
oma kummitustantsu kogu maailma kohal.
Jälle sõdivad inimesed — viirastus viirastuse vastu.
Mida nad tahavad, mida nad teavad? Otsekui karja
neid aetakse oma pimedaist kolkaist,
ei rebi nad end lahti sündmuste ahelast:
suured ideed ajavad oma sõjasaaki ees.
Aated sirutavad tormis asjatult oma anuvaid käsi,
tema, kes tantsib, teab, et on ainus isand maailmas.

ProosaRedigeeri

  • "Mida täna näidatakse?"
"Armastust. Saksamaalt kaasa toodud sõjasaagifilm. Trofee, noh. Zarah Leander laulab."
"Sina ei tohi veel armastusfilme vaadata, sa oled alla kuueteistkümne."
"Ja sina ei tohi neid enam vaadata sellepärast, et oled üle kuuekümne."
"Homme tantsib Marika Rökk."
"Jälle sõjasaak?"
"Muidugi."
"Saame meiegi kasu sellest, et võidukas Punaarmee Berliinist palju häid sõjaeelseid filme kaasa haaras ja siin raha teenima pani."
"Stalinlik tarkus ja ettenägemine." (lk 15)

KirjandusRedigeeri